Rahvusvaheline kondoomipäev: 10 viga, mida kondoomi kasutamisel tehakse


Rahvusvaheline kondoomipäev: 10 viga, mida kondoomi kasutamisel tehakse
pixabay.com

13. veebruaril – päev enne sõbrapäeva – tähistatakse rahvusvahelist kondoomipäeva. Päevaga tuletatakse meelde, et kondoom on parim viis kaitsmaks end soovimatu raseduse ja erinevate suguhaiguste, sealhulgas HIV-nakkuse eest. Kondoom päästab elusid!

Päeva, mille jooksul räägitakse kondoomide kasutamise vajalikkusest, kutsus ellu sihtasutus AIDS Healthcare Foundation (AHF). Eestis esindab seda asutust Narvas paiknev Linda Kliinik, mis tegeleb juba aastaid HIV-i ennetustegevustega – sealhulgas HIV-kiirtestimisega –, HIV-positiivsete ravi ja asjaosaliste igakülgse nõustamisega.


Selleks, et tõmmata tähelepanu kondoomide kasulikkusele ja vajalikkusele, jagame teiega kümmet suurimat viga, mida kondoomide kasutamisel tehakse.

  1. Valitakse vale suurus: loomulikult tahab iga mees oma egole pai teha ja osta XXL-suuruses kondoomid, kuid see toob pigem kahju kui kasu. Olete kunagi kandnud liiga suuri kingi, mis tunne oli? Täpselt sama juhtub ka seksi ajal, kui kondoom on liiga suur – kondoom liigub valesti, hõõrub ebameeldivalt mõlema osaleja organeid ja hõõrumine tingib tihti ka kondoomi purunemise. Sellisel juhul pole kondoomist mingit kasu! Noortega kondoomidest rääkides on tulnud ka välja, et vähekogenud kasutajad peavad ostetud kondoomi liiga väikeseks ja ostavad seetõttu järgmisel korral suuremad „kummid”: tegelikult ei osata kondoomi õigesti kasutada ega mõisteta, et kondoom venib väga hästi ja venitamise korral ei ole vaja purunemist karta. Ostke ikka alati õiges suuruses kondoomid!
  2. Kannate kondoomi rahakotis: rahakott on mõeldud ID-kaari, sularaha, kallima pildi ja muu vajaliku kandmiseks, kondoom sinna ei sobi. Eriti veel sellesse kotti, mida kantakse tagataskus. Hõõrumine, vajutused ja soojus on kõik lateksit nõrgendavad, muutes kondoomi ebausaldusväärseks.
  3. Kasutate vanaks läinud „kummi”: silma alt ära pandud või unustatud kondoomid kaotavad töökindluse, seetõttu on ka preservatiividele löödud peale best before kuupäev. Ajaga muutub lateks rabedaks ja kasutegur kaob.
  4. Avate pakki hammastega: isegi kui tundub, et hambad ei ole kuidagi kondoomi puutunud, võib selline tegevus jätta kondoomile mikroskoopilisi auke ja lõhesid. Samuti ei tohiks kondoomipaki avamiseks kasutada nuga, kääre või teravaid küüsi. Paki sakiline äär avaneb rebides ise!
  5. Kondoom on valesti peale pandud: kontrollige, et kondoom ei oleks liiga tugevalt peal – otsa peab jääma ruumi spermale, kondoom ei tohiks olla peal tagurpidi või liiga vähe lahtirullituna. Lisaks ei tohiks olla kondoomis õhku.
  6. Vigade parandusest hoidumine: kui mõni eelmainitud asi on juhtunud, siis vale oleks hetkeolukorra põnevust arvestades lüüa käega ja edasi liikuda. Valesti „installeeritud” kondoom tuleb ära visata ja otsast protsessiga alustada.
  7. Vale libesti: kuigi enamik kondoome tuleb ju eelnevalt libestatuna, siis vahel on lubrikanti juurde vaja – kasutage õiget, kondoomiga sobivat toodet. Näiteks toiduõli ja kondoomid ei sobi kokku.
  8. Panete „kummi” liiga hilja peale: kondoomi mõte on olla füüsiline barjäär kahe kehaosa vahel, mida pikemalt kondoom peal on, seda kindlamalt ta kaitseb. Uuringud on näidanud, et 17–50 protsendil juhtudest pannakse kondoom peale alles minut enne „lõppu”. Nii rasestumise kui ka suguhaiguste valguses on see nagu klaasi veega majapõlengut kustutada.
  9. Võtate kondoomi ära liiga hilja: tihti kaotab meeste „kuunar” pärast ejakulatsiooni kiiresti „purjedest tuule”, mis tähendab, et kondoom lõtvub ja sperma võib sealt välja pääseda. Nii tuleks pärast orgasmi kondoom kohe õigesti eemaldada.
  10. Taaskasutus: huvitav, et seda peab üle kordama, kuid rõhutame veel kord suurte tähtedega: KONDOOMID ON KÕIK ÜHEKORDSEKS KASUTAMISEKS! Kui uuesti asjaks läheb, võta pakist uus „kumm”.

Rohkem infot rahvusvahelise kondoomipäeva kohta leiad siit: www.lovecondoms.org ja AHF Estonia - HIV/AIDS Testing - AIDS Healthcare Foundation


5000 aastat kondoomi sünnist
Kondoomilaadsete lahenduste kasutamise kohta on kirjalikke märkmeid juba 5000 aasta tagusest ajast, kui Kreeta saare kuningas Minos valmistas kitsepõiest kondoomilaadse vahendi, et hoida enda naist oma sperma eest. Kuningas arvas, et tema „eluvedelik” on täis skorpione ja mürkmadusid.

Kummist kondoomid muutusid võimalikuks alles 19. sajandi keskpaiku, kui Charles Goodyear leiutas kummi vulkaniseerimise. Esimesed kummist kondoomid toodeti 1855. aastal ja juba järgmisel kümnendil toimus kondoomide masstootmine.

Võttis veel enam kui 70 aastat, kui kondoome hakati tootma lateksist, mis muutis kondoomid odavaks ja kättesaadavaks kõikidele. Kondoomide vajalikkust ja kasulikkust ilmestab ka huvitav fakt, et II maailmasõja ajal olid USA ja Suurbritannia sõjaväed ainsad maailmas, kes ei jaganud oma sõduritele kondoome. Nii kasvas sõja-aastatel hüppeliselt mõlemas armees nii gonorröa kui ka süüfilise levik. Süüfilisse suri toona rohkem inimesi kui AIDSi epideemia kõrgajal.

Kuna 1960ndatel levisid kiiresti ka beebipillid ja kasutati penitsilliini, siis kondoomide kasutamine vahepeal vähenes. Uuesti tõusis see kõigi fookusse 80ndatel koos AIDSi levikuga.

Millised on aga eestlaste suhted kondoomidega?
Tervise Arengu Instituudi tehtud elanikkonna seksuaalkäitumise uuringu (tehti aastal 2018) kohaselt kasutab iga kolmas täiskasvanud Eesti elanik esimese seksuaalvahekorra ajal kondoomi. 18–29-aastastest noortest kasutab esimese vahekorra ajal kondoomi lausa 76%.

Püsipartneriga kasutab alati kondoomi 7% täiskasvanud Eesti elanikest, 18–29-aastastest teeb seda järjepidevalt 15%. Juhupartneriga on kondoom alati kasutuses 41% vastanuist, sealjuures alkoholitarvitamine seda kommet vähendab.

Põhjustest, miks juhupartneriga kondoomi ei kasutata, on esikohal usk, et partneril pole HIV-d või muud sugulisel teel levivat haigust. Levinud põhjenduseks tuuakse ka katkestatud seksuaalvahekorda ja seda, et kondoomi polnud kaasas või selle peale lihtsalt ei mõeldud.