Otseblogi Tallinnas toimuvalt ÜRO Keskkonnafoorumilt "The Earth Innovation Forum"


Otseblogi Tallinnas toimuvalt ÜRO Keskkonnafoorumilt "The Earth Innovation Forum"
ÜRO Keskkonnafoorum "The Earth Innovation Forum"Raul Mee

Täna toimub Tallinnas ÜRO keskkonnafoorum "The Earth Innovation Forum", mida ÜRO keskkonnaassamblee eesistujana võõrustab Eesti keskkonnaministeerium. Sellise esindatuse ja rahvusvahelise osalusega keskkonnakonverentsi ei ole Eestis varem olnud. Kõneldakse avameelselt keskkonna olukorrast ja seda parandavatest innovaatilistest lahendustest.

ÜRO Keskkonnafoorum
Calibri;mso-bidi-font-family:Calibri;color:black">Erik Solheim palub endaga koju kaasa võtta tsitaadi: "Sa ei ole kunagi liiga noor, et juhtida, ega liiga vana, et õppida!"  
background:white">Erik Solheim: Kui minult küsitakse, kumba ma rohkem soovin, kas majanduslikku arengut või keskkonna eest hoolt kanda, siis ma vastan alati, et ma tahan mõlemaid!
Lõpusõnadeks kutsuti lavale ÜRO keskkonnaprogrammi juht Erik Solheim. 
Küsisime Mark Copeland´ilt ka, kuidas planeeritakse finantseerida EarthLedgeri platvormi ja saime teada, et selleks on eraldi fond, millesse eraldavad rahalist toetust ärid ja ettevõtted üle maailma, mis antud projekti usuvad.
Mark Copeland vastas meile: Me oleme tohutult arendanud antud andmesüsteemi ja nüüd oleme jõudnud ka nii kaugele, et oleme reisinud üle terve maailma, pidanud maha kõnesid ja korraldanud seminare ning palunud levitada sõna muuhulgas paljudel ülemaailmsetel kuulsustel ja arvamusliidritel, ehitades rahvusvahelist võrgustikku ja häält.
background:white">Küsisime SmartMinds Enterprise and Earth Ledger tegevjuhilt Mark Copeland´ilt veel mõned lisaküsimused: Olete loonud platvormi EarthLedger, mis sisaldab endast andmebaasi kõikidest keskkonnaprobleemidest ja lahendustest.orphans: 2;text-align:start;widows: 2;-webkit-text-stroke-width: 0px;text-decoration-style: initial;text-decoration-color: initial;float:none;word-spacing:0px"> color:black">Kuidas plaanite saavutada oma eesmärki, et see ka ülemaailmselt kasutusele võetaks?
Shutong Jiang: Soarabilty kasutab droonitehnoloogiat, et saada väga detailset ülevaadet linnaõhu kvaliteedist.
Kõneleb Soarability asutaja ja tegevjuht Shutong Jiang.
Cassandra Delage: Tehisintellekti abil tehakse kindlaks, mis tüüpi plastiga on tegu, sellest tehakse filament ja kasutaja saab valida enda jaoks sobiva toote, mida printida.
Cassandra Delage: Meie lahendus on Plast'if - masin, mis võtab vastu plasti jäätmed ja võimaldab sellest materjalist 3D printimise abil uusi tooteid teha.
Cassandra Delage: Täna viib meie plastiprügi minema auto, seda töödeldakse tehastes ja see on meie silma alt väljas ja unustatud.
Cassandra Delage: Me ei saa lahendada seda probleemi plasti keelustamisega. Meil on siiski see ressurss, mis on juba toodetud, aga pole kasutusele võetud.
Plast'if-i tegevjuht Cassandra Delage: Muudame Plast'if-iga seda, kuidas me töötleme materjali ümber. 50% plastist, mida täna toodame, on ühekordseks kasutamiseks.
Navi Radjou: Tahame ehitada puhtamat ja kestlikumat planeeti. Tuleb öelda õpilastele, et see on maailm, kus teie saate elama. Näidake, kuidas te seda soovite saavutada.
Navi Radjou: Poliitikud ei pea mõtlema, mida teha oma riigi siseselt, vaid mõtlema piiriülestele lahendustele - leida näiteks viise, kuidas teha rahvusvahelised õpilasprogrammid.
Innovatsioonistrateeg Navi Radjou leiab paneelis, et kodanikke tuleb kaasata läbi kodanikuteaduse. Samuti on tema sõnul väga oluline kaasata ka õpilasi, sest nad armastavad õppida läbi tegevuse.
Taas üks kosutav kohvipaus möödas ja alanud on viimane paneeldiskussioon, kus keskendutakse idufirmadele. Moderaatoriks ARENA Concept esindaja Eric McGuire.
Andrew Zolli: On vaja dialoogi, et võtta need erasektori vahendid ja luua ühine süsteem.
Andrew Zolli: Erasektor on väga valmis arendama selliseid andmetööriistu, aga see vajab raha. Kuigi on neid, kes on valmis seda tegema oluliselt odavamalt kui turg on valmis maksma, on meil täna puudu ülemaailmsest strateegiast. 
Andrew Zolli: Me jälgime oma satelliidiga kogu maad igapäevaselt ja otsime muutuseid. Tahame liikuda suurtest andmehulkadest suurte indikaatoriteni ja edasi suurte poliitikatööriistadeni.
Andrew Zolli: Vaid 93 indikaatori kohta on meil hea kvaliteediga andmeid.
Andrew Zolli: Kui me vaatame kestliku arengu eesmärke, siis meil on 193 riiki ja 230 indikaatorit. See tähendab 44 390 erinevat poliitika kujundamise, praktiseerimise, mõõtmise ja raporteerimise initsiatiivi. 
Paneeliga liitus video vahendusel Planet.com asepresident Andrew Zolli. 
Dr Selma Cherchali: Ilma teaduseta ei ole mingit Pariisi kliimalepet. Tahame teha kosmoseandmestiku võimalikult lihtsalt rahvusvahelisel tasemel. 
Kosmose kliimavaatluskeskuse SCO programmijuht Dr Selma Cherchali: Kliimamuutuste vastu võitlemiseks on meil vaja kõrge kvaliteediga andmeid.
https://twitter.com/WECF_INT/status/1037240336890900480?ref_src=twsrc%5Etfw
Fotogalerii vahepeal toimunust: https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=233737
David Jensen: Oluline on mõelda, et andmete kvaliteet oleks kõrge ja et need oleksid võimalikult avalikud ning kättesaadavad.
David Jensen pöörab tähelepanu sellele, et kui informatsioon on võim ja keskkonnaandmed on informatsioon, on meil vaja selgeks teha, kes ning kuidas neid andmeid omab ja haldab. 
Algav järgmine, neljas diskussioonpaneel keskendub keskkonnaandmetele, modereerib MapX projektijuht David Jensen. 
Diskussioonpaneel jätkub küsimustega publiku seast, modereerib ÜRO keskkonnaalase teaduspoliitika ülemaailmne juht Shereen Zorba. Koos püütakse jõuda selgusele, mida on vaja, et olemasolevaid lahendusi suuremas mahus kasutama hakataks. 
https://twitter.com/ErikSolheim/status/1037263033691766784?ref_src=twsrc%5Etfw
Edan Dionne: Selleks, et seda potentsiaali ära kasutada on vaja partnerlusi, ekspertiisi, rahastust ja tehnoloogilisi oskusi.
Edan Dionne: Need tehnoloogiad on olemas, et lahendada meie probleeme. Täna ei ole me aga neid piisavalt kasutanud, et kestlikkusega seotud probleeme lahendada.
Edan Dionne: See on arenenud ja ajapikku on tulnud uued lähenemisviisid nagu masinõpe ja süvaõpe.
Edan Dionne: Tehisintellekti keskmes on algoritm ehk hulk juhendeid arvutile.
Edasi annab diskussioonpaneelis IBMi keskkonna, energia ja kemikaalide korralduse programmide asepresident Edan Dionne ülevaate tehisintellektist ja plokiahelatest.
Mark Copeland: Läheneme oma platvormile väärtuste põhiselt. Tahame, et kestlikud väärtused oleksid kõikide ettevõtete keskmes.
Mark Copeland: Tahame sellega tehnoloogiat taaskasutada. Meil on kõik vajalikud tehnoloogiad juba olemas. Peame need vaid uutesse kontekstidesse suutma tuua.
Mark Copeland: Oleme loonud platvormi EarthLedger, mis sisaldab endast andmebaasi kõikidest keskkonnaprobleemidest ja kõikidest lahendustest, mis meil neile on.
Sõna saab SmartMinds Enterprise and Earth Ledger tegevjuht Mark Copeland. 
Paolo Falcioni: Võrreldes käsitsi pesuga, mis kulutab 110 liitrit vett, kulutab nõudepesumasin vaid 10 liitrit. Seega peaks meie eesmärk poliitikas olema rohkematele inimestele nõudepesumasina võimaldamine.
Paolo Falcioni: Kodudes on palju lahendusi, mis aitaks neid kestlikumaks muutma - näiteks nõudepesumasin.
Paolo Falcioni: Oleme koondanud head näited ringmajanduse põhimõtete kaasamisest ühiskonda (vaata www.circularsociety.com)
Paolo Falcioni: Meie ees ei ole vaid majanduslikud väljakutsed, vaid kogu ühiskonda hõlmavad väljakutsed.
Kolmanda diskussioonipaneeli juhatab sisse APPLiA tegevdirektor Paolo Falcioni mõttega, et me ei pea mõtlema vaid ringmajandusele, vaid ringühiskonnale. 
Harry Verhaar: Mõlemad kasutavad energiat ja eesmärk on ühendada need kaks vajadust omavahel! Nimelt suunaksime majade energia edasi selleks energiaks, mida vajame elektrisõidukite kasutamiseks. 
Harry Verhaar: Jah, see nõuab majade renoveerimist, küll aga annaks see kohalikele inimestele tööd, selle asemel, et importida energiat mujalt. Samuti oleks see tulevikule mõeldes õige valik.
Harry Verhaar: Nüüd huvitab meid, kuidas majad saavad sillutada teed elektritranspordi revolutsioonile. 
font-family:"Arial",sans-serif;color:black;background:white">text-align:start;widows: 2;-webkit-text-stroke-width: 0px;text-decoration-style: initial;text-decoration-color: initial;word-spacing:0px">Lõunapausil vestlesime Signify globaalsete ja avalike suhete juhi Harry Verhaariga, kelle eestvedamisel mindi vanadelt valgustuslahendustelt üle energia- ja keskkonnasäästlikumale LED-valgustusele.
Hetkel kinnitavad Keskkonnafoorumi osalejad keha lõunalauas, ent juba poole tunni pärast ootab meid ees kolmas paneeldiskussioon piiriülestest tehnoloogiatest ja ühiskondliku hüvangu tulevikust.
Jan-Gustav Strandenaes: Eesmärk number 17 "partnerlus eesmärkide saavutamiseks" sai keskseks.
Jan-Gustav Strandenaes: Omavalitsus vaatas läbi kõik kestliku arengu eesmärkide sihtmärgid ja valisid välja sealt enda jaoks kõige olulisemad.
Jan-Gustav Strandenaes: Norra Askeri omavalitsus on hea näide. Aitasime seal kestliku arengu eesmärke integreerida ja juba väga varajases staadiumis otsustasid nad, et ei lähtu parimatest praktikatest vaid hoopis järgmistest praktikatest. Ja järgmised praktikad lähtuvad kestliku arengu eesmärkidest.
Jan-Gustav Strandenaes: Ma ütleksin selle peale, et järelikult on maailm liiga keeruline, et me sellega hakkama saaksime.
ÜRO vanemnõunik Jan-Gustav Strandenaes: On olnud juttu, et kestliku arengu eesmärgid on liiga keerulised, et nendega hakkama saada. 
https://twitter.com/WondyAK/status/1037281071572938752?ref_src=twsrc%5Etfw
Alar Võrk: Teeme seda, kuna täna me tegelikult ei tea, mis toimub linnades. Meil on natukene keskkonnaandmeid, aga mitte tänava tasemel.
Cityntel tegevjuht Alar Võrk: Oleme integreerinud mitmeid sensoreid nutikatesse tänavavalgustitesse, et saada informatsiooni inimtiheduse, liikluse ja keskkonna kohta.
Bettina Kamuk: Peame kindlasti liikuma rohkem ka ringmajanduse poole aga samas ka mõistma, et meil on juba täna väga palju jäätmeid, mida ei saa lihtsalt ringlusesse tagasi saata.
Bettina Kamuk toob näite Kopenhaagenist: Hoiame jäätmeid linnas, mitte ei transpordi neid silma alt ära. Tahame toota jäätmetest energiat ja kasutada seda linna jaoks.
Rambolli äriarendusjuht Bettina Kamuk: Me peame majanduskasvu ja jäätmed üksteisest lahutama - me pole seda seni suutnud teha.
Harry Verhaar: Ehituse ja elektrisõidukite poliitikaid tuleb koos kujundada, et tagada tõhusus mõlema arendamisel.
Signify globaalsete ja avalike suhete juht Harry Verhaar: Globaalne elamute elektrivajadus kasvab 2040. aastaks 69%.  
Kimmo Tiilikainen: Hea poliitika peab omama visiooni, olema kõike hõlmav, kõiki kaasav ja toetama innovatsiooni.
Kimmo Tiilikainen: Meil on ka palju võrgustikke linnade ja omavalitsuste vahel. Näiteks ressursitõhusate linnade võrgustik Resource Wisdom.
Kimmo Tiilikainen: Meil on Soomes selleks koostööprogramm, mis ühendab nii kodanikuühiskonda, teadlasi, ärisid kui avalikku sektorit. 
Soome eluaseme-, energeetika- ja keskkonnaminister Kimmo Tiilikainen: On häid lahendusi linnade kestlikumaks muutmiseks, aga kuidas neid igapäevasesse kasutusesse saada? Selleks on vaja poliitikat. 
Diskussiooni sissejuhatuseks tõdetakse, et 70% maailma elanikest elab aastaks 2050 linnades - on palju, mida linnades teha, et neid kestlikumaks muuta.
Algab järgmine diskussioonpaneel suurlinnade ümberkujundamisest, mida modereerib Timothy Nixon infoettevõttest Thomson Reuters.
Esinejad jt külalised vahetavad nüüd mõtteid kohvipausil, seni saab aga tutvuda hommikuse fotogaleriiga: https://g1.nh.ee/dgs/loader.php#id=233705
Timothy Nixon: Lõpuks pole see ainult keskkonnale hea vaid ka majandusele.
Timothy Nixon: Poliitikakujundajatele tähendab see seda, et saame näiteks hankeprotsessis küsida, kas avalikustate oma süsinikuemissioone.
Timothy Nixon infoettevõttest Thomson Reuters: Läbipaistvus on esimene samm vähese süsinikuga ärimudelite poole ja peame seda toetama. 
https://twitter.com/JoyceMsuya/status/1037236338788102144?ref_src=twsrc%5Etfw
Nina Ekelund: Kes tahaks töötada ettevõttes, mis ei propageeri säästlikkust ja ei pea kliimasoojenemist oluliseks probleemiks?
Haga Initiative´i tegevdirektor Nina Ekelund: Peame omama ambitsioonikat kliimakava. See loob omakorda juurde ka töökohti. 
Euroopa Komisjoni keskkonna direktoraadi peadirektor Daniel Calleja Crespo: Parim prügi on prügi, mida ei teki. Tahan, et jäätmeid nähtaks kui kaotatud ärivõimalust.
Inger Andersen: Peame paremini mõistma teenuseid, mida loodus meile pakub. Need on kogu meie elu alus.
Inger Andersen: Peame investeerima loodusesse nii, et loodus investeerib tagasi. Kui iga istutatud puu annaks meile WiFi't, istutaks me kõik koguaeg puid. Kahju siis, et need annavad meile ainult puhast õhku… 
Inger Andersen: Meie maa pole enam nii tootlik, ookeanis on palju prügi - 2050. aastaks on seal rohkem plastikut kui kalu.
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu peadirektor Inger Andersen räägib, kuidas meie suhe loodusega on muutunud.
Atle Hamar: Riikides, kus puudub töötav jäätmekäitlussüsteem, tuleb seda arendada. Oleme Norras selle tegemiseks ka ressursse eraldanud.
Norra keskkonnaminister Atle Hamar: ÜRO Keskkonnaprogrammi kontekstis peab mikroplast ja mereprügi olema fookuses. Need on mitmetahulised probleemid. Peame jagama informatsiooni ja teadmisi. 
Siim Kiisler: Me ei saa seda kogu mahus piirata. Peame leidma uued ärimudelid ja võimalused, et leida tasakaal.
Siim Kiisler: Kõiki maailma inimesi ühendab see, et tahame elada tervelt. Peame ka arvestama, et inimesed tahavad paremat elutaset.
Maailma näidetest liigutakse edasi esimesse paneeldiskussiooni, moderaatoriks ÜRO keskkonnaprogrammi kommunikatsiooniosakonna direktor Naysan Sahba.
Poola suursaadik toob paralleele Euroopat laastanud sõdadega. Meil on ka täna võitlus - ehk isegi ajaloo suurim võitlus.
Marek Rohr-Garztecki: Me ei pruugi kaotada selles võitluses ainult oma territooriumi, vaid meie kodu - Meie planeedi.
Laval on Poola suursaadik  font-family:"Calibri",sans-serif;mso-ascii-theme-font:minor-latin;mso-fareast-font-family: Calibri;mso-fareast-theme-font:minor-latin;mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman";mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-ansi-language:ET;mso-fareast-language:EN-US;mso-bidi-language:AR-SA; mso-no-proof:yes">Marek Rohr-Garztecki. 
Felix Wertli: Innovaatilistel lahendustel on alati nii head kui negatiivsed omadused - nii need, mida oskame ette näha, kui ka need, mida ei oska.
Felix Wertli: UNEPi üks olulisemaid funktsioone on hoida pilku keskkonnal ja jagada seda infot, et tagada paremaid otsuseid.
Sõna saab Šveitsi keskkonna föderaalasjade osakonna juhataja ja ÜRO keskkonna assamblee asepresident Felix Wertli.
Marta E. Juarez Ruiz: Peame tagama targema koostöö avaliku ja erasektori vahel. Ettevõtted ja kodanikuühiskond, kohalik ja riiklik tase - kõik peavad tulema kokku, et saavutada kestlik tulevik.
Marta E. Juarez Ruiz: Saame nende riikide kogemusest õppida ja neid mõtteid edasi arendada.
Marta E. Juarez Ruiz: Lõuna-Ameerika riikide jaoks on väga oluline ka kestlik põllumajandus, metsandus ja kalandus. Mitmed riigid teevad juba täna palju, et seda tagada.
Marta E. Juarez Ruiz: Ringmajandus on täna peamine lähenemisviis, et saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärk number 12 - kestlik tarbimine ja tootmine.
Sõna saab Costa Rica suursaadik Marta E. Juarez Ruiz. 
https://twitter.com/LeidaRijnhout/status/1037237190068252672?ref_src=twsrc%5Etfw
Dr. Naser Moghaddasi: Reeglid maailmas muutuvad, et toetada madala süsinikuemissioonidega majandust.
Iraani mõtted annab edasi Dr. Naser Moghaddasi. 
Daniel Calleja Crespo: On Hiina vanasõna, et kui puhub muutuste tuul, ehitavad ühed müüre ja teised tuulikuid. Oleme need, kes ehitavad tuulikuid.
Daniel Calleja Crespo: See toob samas kaasa ka palju uusi võimalusi innovatsiooniks ja majanduskasvuks. Samas on ka palju sotsiaalseid kasusid - loome töökohti ja vähendame saastust.
Daniel Calleja Crespo: Me ei saa jätkata sellega et toodame, kasutame ja viskame minema. Peame liikuma ringmajandusele, mis eeldab muutusi nii kohalikul kui globaalsel tasemel.
Euroopa Komisjoni keskkonnadirektoraadi peadirektor Daniel Calleja Crespo annab ülevaate Euroopa Komisjoni nägemusest.
https://twitter.com/LeidaRijnhout/status/1037239820714692615?ref_src=twsrc%5Etfw
Algab ÜRO Keskkonnaprogrammi juhtimisküsimuste direktori Jorge Laguna-Celis juhtimisel arutelu: Maailm 45 minutiga. 
https://twitter.com/JoyceMsuya/status/1037237844559978496?ref_src=twsrc%5Etfw
Dr. Jian Liu: Mineviku innovatsiooni fookuseks oli meie soov parandada meie elujärge. Tänased innovatsioonid peaksid lähtuma keskkonnasõbralikust arengust.
Dr. Jian Liu: Igaüks meist saab aidata kaasa säästlikule tarbimisele.
Dr. Jian Liu: Seepärast peame olema innovaatilised - igas aspektis. Maailm tähendab meid kõiki, mitte ainult keskkonda.
Dr. Jian Liu: Keskkonnapoliitikas seatud eesmärkide täitmine ei suuda täna pidada sammu keskkonnahävinemisega.
Dr. Jian Liu: Majandus ja populatsioon kasvavad. Kui jätkame nii nagu ikka, siis mis Maa võimaluste piiridest elamisest me räägime?
Dr. Jian Liu: Keskkonnaprobleemid toovad kaasa rohkem ohvreid kui teine maailmasõda.
Laval on Dr. Jian Liu, URO Keskkonnaprogrammi juhtiv teadlane.
https://twitter.com/Ekilundberg/status/1037233886391160837?ref_src=twsrc%5Etfw%22%3ESeptember
Sascha Gabizon: Peame elama oma planeedi piirides - suured korporatsioonid ei lahenda kõiki maailma probleeme. Peame töötama väikeste organisatsioonidega.
Sascha Gabizon:  2. Innovatsioon peab olema kasulik ühiskonnale.  3. Investeerime tehnoloogiatesse, mis juba toimivad kohalikul tasemel ja vähendame investeeringuid saastavale tehnoloogiale.
Sascha Gabizon: Kuidas saame teada, et meie tootmine ja tarbimine saab olema kestlik: 1. See ei tohi teha keskkonnale kahju!
Sascha Gabizon: Oleme eksportinud suure osa Euroopa plastist Aasiasse ja see jõuab ookeanidesse. See kõik mõjutab nii keskkonna kui ka meie enda tervist.
Lavale astus grupi "Women Engage for a Common Future" juht Sascha Gabizon.
Ja videotervitus jätkub: Aga juba täna on meil palju lahendusi nendele probleemidele. Rohetehnoloogia on valmis ja ootamas.
Volinik Karmenu Vella videotervitus: Keskkonnavaldkonnas keskendume tihti vaid probleemidele.
Joyce Msuya: Uued tehnoloogiad aitavad meil neid lahendusi leida ja toovad kaasa võimalusi vähendada ka nälga ja teisi sotsiaalprobleeme.
Joyce Msuya: Peame leidma palju lahendusi olemasolevatele keskkonnaprobleemidele nagu plasti reostus, toidujäätmete ebatõhus kasutamine jm.
Joyce Msuya: Meie jaoks tähendab see foorum uusi värskeid mõtteid, mida vajame maailma keskkonnapoliitikas.
Joyce Msuya: Euroopa digipealinn on parim koht pidada arutelu pealkirjaga "Earth Innovation Forum". Peame keskkonnavaldkonnas leidma rohkem kooskõla innovatsiooniga.
Lavale astub ÜRO keskkonnaprogrammi tegevjuhi asetäitja Joyce Msuya.
Siim Kiisler: See konverents aitab meil ette valmistada järgmist ÜRO keskkonnaassambleed, mis toimub 2019. aasta märtsis.
Siim Kiisler: Vastutustundlik tarbimine ja tootmine on olulised märksõnad. Need saavad inimeste heaolu suurendada aga ei tohi seda teha keskkonna arvel.
Laval on keskkonnaminister Siim Kiisler.
Jüri Ratas: Usume digitaaltehnoloogia võimalusse majanduskasvule kaasa aidata aga kindlasti mitte keskkonna arvel.
Päevajuht on konverentsi sisse juhatanud ja nüüd saab sõna peaminister Jüri Ratas.
Eile postitas oma positiivse tervituse ÜRO keskkonnaprogrammi kommunikatsioonidirektor Naysan Sahba https://twitter.com/nsahba/status/1036943407472619520?ref_src=twsrc%5Etfw
Soovi korral saab tutvuda foorumi programmiga siit: www.conference-expert.eu/en/unea4/en/unea4-tallinn-2018-program
Oleme huviga ootel ja jagame päeva jooksul erinevaid mõtteid, mis siin kõlavad.
Tere kõigile! Peatselt on algamas ÜRO keskkonnafoorum, kuhu on oodata põnevaid esinejaid.