Nüüdismuusika kontsert pakub ka roki- ja džässisõbrale elamuse

Kui kedagi hirmutab mõte, et nüüdismuusika on midagi väga keerulist, siis mai alguses toimuval festivalil on esinejate skaala väga lai — valida saab kergemini hoomatavate ja väga eksperimentaalsete teoste vahel. Kavas on nii ilusat ja lihtsat muusikat, aga ka sellist, mida võib väljakutseks nimetada.

Need, kes seni kuulanud rokki või heavy metal’it, võiks julgelt ka nüüdismuusika maailmaga tutvust teha. Sest ega nüüdismuusika loojad ei ela ainult oma helide maailmas, osa heliloojaid kasutavad ka rokk- või džässmuusika elemente.

Nüüdismuusikat võiks võrrelda toiduga. On roogi, mida süüakse argipäeviti, aga mõned road on nõudlikumale maitsele ja neid nauditakse tähtpäevadel. Selle nautimiseks peaks lihtsalt meeled olema rohkem avatud, muud keerukust ei olegi.

Kindlasti ei ole nüüdismuusika taustamuusika teistele tegevustele. Kuulajal peab olema valmisolek sellele pühenduda, mitte tegeleda samal ajal muude asjadega. „Ka hea toidu juures ei loe me ju samal ajal ajalehte, vaid pühendume toidu nautimisele,” nendib nüüdismuusikafestivali ISCM World Music Days „Läbi laulude metsa” üks kunstilistest juhtidest Timo Steiner.

Inimesel, kes seni on armastanud kuulata klassikalist või džässmuusikat, on juba kõrv ja hing uuele kogemusele lahti.

Steiner on veendunud, et nüüdismuusika kontserdile tasub minna igaühel, aga eeskätt neil, kes on valmis kaasa minema põneva teekonnaga, mida muusika neile pakub. „Ehk siis inimene, kes tahaks oma elus avaramat kogemust saada. Ei pea ilmtingimata omama varasemat kokkupuudet muusikaga. Võimalusi, kuidas seda muusikat tajuda ja vastu võtta, on väga palju. Võib minna käed taskus ja vaadata, mis mõju see avaldab. Kui aga minna ettevalmistatumalt, saab naudingut suurendada,” räägib Steiner.

Teine festivali kunstiline juht Märt-Matis Lill ütleb endal olevat kogemuse, et inimestele võib meeldida hämmastavalt spetsiifiline muusika ja nii-öelda laiatarbemuusika võib jätta hoopiski külmaks. „See võib osutuda liiga lihtsaks, liiga elementaarseks. Enamik inimesi ootab seda, mis ei oleks vähemalt mingilgi määral tuttav ja iseenesestmõistetav. Kuulaja tahab, et teda üllatatakse, eripära on see, mis köidab. On see siis laulja hääl või ootamatu harmooniline käik,” selgitab Lill.

Et eestlastel on koorimuusikaga tugev suhe, soovitavad mõlemad kunstilised juhid väiksema kogemusega nüüdismuusika kuulajal osta pilet mõne vokaalesineja kontserdile.

Inimesele, kes on nii rahutu meelega, et ei suuda võtta muusikat fookusse, kes on harjunud muusikat ainult taustana kuulama, võib osutuda nüüdismuusika keeruliseks. „Aga kes on valmis muusikat kuulama — temaga võib palju huvitavaid asju juhtuda,” ärgitab Lill.

Läbi aastakümnete olulisim festival

2.–10. maini Eestis aset leidev nüüdismuusikafestival on äärmiselt erakordne muusikasündmus. Eesti Muusika Päevad tähistab sellega oma 40. toimumisaastat ning toob Eestisse rahvusvahelise suursündmuse World Music Days teemaga „Läbi laulude metsa” („Through the Forest of Songs”), mis on ühine rännak läbi lugude ja laulude, keskendudes loodusele ja koorilaulule.

Festival annab hea ülevaate sellest, mida nüüdismuusika maailmas praegu tehakse. See, mida on viimase 50 aasta jooksul kirjutatud, on kenasti ühes kohas koos. Google’i kaudu seda kätte ei saa.
Euroopa riikides on nüüdismuusika pikema traditsiooniga, aga näiteks Aasia maades on see alles tekkimas. Eestil on nüüdismuusikas pikk traditsioon.

See on äärmiselt erakordne sündmus, et Eestis saab korraga nii palju uut muusikat kuulata. Varem pole seda võimalust olnud ja karta on, et lähima kümne aasta jooksul ei teki ka. Festivali geograafiline haare on tohutu, see tähendab, et muusikaline pilt on hästi rikkalik.

„Festivali kroonijuveel on ERSO kontsert,” tõdeb Lill. „Koorimuusika osas on Läti raadiokoor absoluutne tipp. See koor on väga hea, võimas ja hinnatud tegija.”

Steiner tõstab esile Eesti Filharmoonia Kammerkoori, aga temagi soovitab Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit. „Kuulata-kogeda kuidas suur orkester nüüdismuusikat mängib, on omaette kogemus,” rõhutab ta.

Kui ei jaksa tervet festivali ära kuulata, siis on kaval läheneda nüüdismuusikale endale lähema kunstiliigi kaudu.

„Käisin Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitusel. Mitte selle ala inimesena vaatasin maale tükk aega. Kuni maalid hakkasid kõnetama, üks ja teine. See on sarnane situatsioon, kui keegi tuleb esimest korda kuulama nüüdismuusikakontserti,” mõtiskleb Steiner.

World New Music Days ehk maailma muusikapäevad on iga-aastane ülemaailmne nüüdismuusikafestival, mis on kujunenud üheks olulisemaks rahvusvaheliseks nüüdisaegse muusika festivaliks maailmas. Festival toimub kord aastas, iga kord erinevas riigis, tehes alati koostööd kohaliku suurima nüüdisaegsele muusikale keskendunud festivali või organisatsiooniga.

Mais üheksa päeva kestva rahvusvahelise festivali raames toimuvad kontserdid peamiselt Tallinnas, aga ka Tartus ja Laulasmaal.

Rohkem infot leiate Eesti muusikapäevade Facebookist ja festivali kodulehelt. Piletid on saadaval Piletilevis ja Fientas.