Neljakümnendast eluaastast alates on iga-aastane silmakontroll vajalik


Igapäevaselt jumestuskunstnikuna töötav Reet Härmat (42) täheldas esimesi presbüoopia ilminguid kaks aastat tagasi, kui oma klientidega tegeledes oli üha keerulisem silmi fokusseerida ning lähedal olevaid detaile selgelt näha.
Igapäevaselt jumestuskunstnikuna töötav Reet Härmat (42) täheldas esimesi presbüoopia ilminguid kaks aastat tagasi, kui oma klientidega tegeledes oli üha keerulisem silmi fokusseerida ning lähedal olevaid detaile selgelt näha.Essilor

Nägemisega seotud probleemid on 40+ vanuses inimeste kõige sagedasemaks tervisemureks, selgus äsja Eesti inimeste seas läbiviidud uuringust. Iga teine vastaja märkis, et tema nägemine on halvenenud. Probleem viitab presbüoopiale ehk vanusest tingitud silmanägemise halvenemisele, mida ei ole võimalik ravimite, vitamiinide, tervisliku eluviisi või toitumisega ära hoida ega edasi lükata.

Igapäevaselt jumestuskunstnikuna töötav Reet Härmat (42) täheldas esimesi presbüoopia ilminguid kaks aastat tagasi, kui oma klientidega tegeledes oli üha keerulisem silmi fokusseerida ning lähedal olevaid detaile selgelt näha.

„Oma klientidele meiki tehes tundsin, et mu käed jäävad lihtsalt liiga lühikeseks – selleks, et kõike selgelt näha, hoidsin oma keha kaugel, sundasendis. Tihtipeale ajasin häguse nägemise väsimuse ja hämaruse süüks, kuid ühel hetkel sain aru, et pean selle probleemiga tõsisemalt tegelema,“ sõnas Reet.

Presbüoopia ehk vanuseline kaugnägevus tekibki 40ndate aastate alguses või veidi varem. Esimesteks ilminguteks on raskused lähedal asuvate esemete nägemisel, seda eriti hämaras. Tegemist on ealise iseärasusega ning tekib sõltumata sellest, kas inimene on olnud varasemalt prillikandja või mitte. Kuigi presbüoopiat ei ole võimalik kuidagi ennetada, on sellega võimalik kenasti koos elada. Kõige tõhusamiks abivahendiks on progresseeruvad ehk mitmevaatelised prillid, mis lahendavad samaaegselt mitu nägemisprobleemi, tagades selge nägemise nii lähedale, keskdistantsile kui kaugele.

Essilor

„Kui probleemi ei andnud enam eirata, broneerisin nägemiskontrolli aja PereOptikas, kus mulle tehti vajalikud testid ning soovitati soetada progresseeruvate prilliläätsedega prillid. Pärast mõningat kaalumist otsustasin Essilori Varilux progresseeruvate prilliläätsede kasuks, mis on taganud selge vaatevälja nii minu igapäevases jumestustöös kui tänaval ringi liikudes,“ lisas Reet.

Presbüoopia osas teadlikkuse tõstmiseks, nägemiskontrolli julgustamiseks ning leevendamismeetodite tutvustamiseks algatab prilliläätsede tootja Essilor veebruaris kampaania “Aeg Näha”. Teavitustöö vajadust kinnitavad Eesti inimeste seas läbiviidud uuringu tulemused: igal aastal käib silmakontrollis vaid ligi viiendik üle 40-aastestest, samas kui iga teine tunnistas, et probleeme nägemisega esineb. Vaid 3 protsenti vastanutest teadis, mida tähendab presbüoopia, kuigi sellest tingitud mured on laialt levinud.

Kampaania veebilehele www.aegnaha.ee on kaupluste lokaatoriga kaart, kust leiab optikakauplused üle Eesti, kust leiab lahenduse presbüoopiaga toimetulemiseks. Kampaania raames jagatakse kuponge tasuta nägemiskontrollideks ning sooduskuponge Essilor Varilux progresseeruvate prilliläätsede ostudeks.

*- Novembris uuringufirma Socio poolt kahe nädala jooksul läbiviidud silmanägemise teemalises uuringus osales 510 inimest üle kogu Eesti vanuses 40-55 eluaastat.