Keegi meist ei taha endale, ammugi siis veel teistele tunnistada, et nüüd on see hetk käes, mil me ei saa ühe või teise asjaga enam hakkama. Seega on pereliikmete, lähedaste roll neid hetki ise märgata ja siis abi pakkuda. Mõnikord piisab vaid mõnest elukorralduslikust muudatusest, et eakas ema, isa saaks oma koju jääda.

Hooleandja abi

Juhul kui selgub, et eakal pereliikmel on abi vaja ikkagi enam, kui seda kodused ümberkorraldused võimaldavad, tasuks esmajärjekorras kaaluda erasektori hooleandja tellimist, mis võimaldab lähedasel jääda oma koju ning vähendada nii pereliikmete hoolduskoormust ja muret pereliikme heaolu pärast.

Digiplatvorm CareMate vahendab isiku- ja koduhooldusteenuseid eakatele ning erivajadusega inimestele, mida saab tellida alates 45. minutist kuni tundideks, sõltuvalt abivajadusest. CareMate’i hooleandja võib käia korra päevas inimese juurest läbi, hoida tal silma peal, aidata ta välja jalutama või saata arsti juurde, samuti abistada pesemisel, koristamisel, söögi valmistamisel, pakkudes samal ajal seltsi. Abilist saab tellida ka vajaduspõhiselt üksikuteks tegevusteks, millega hoolesaaja toime ei tule.

CareMate on loonud Euroopa Sotsiaalfondi toel uue funktsionaalsema ja käepärasema hooldusabi teenuseid vahendava digiplatvormi. Kui vajad hooldusabi oma pereliikmele või endale, siis tule tutvu ja testi uut platvormi ning sellel pakutavaid teenuseid.

Rohkem infot teenuste ja nende tellimise kohta leiad www.caremate.ee.

Juhul kui abivajadus ei ole nii suur ja piisab vaid mõnest ümberkorraldusest, siis alljärgnevalt leiab nõuandeid, millele pereliikmed koos eaka lähedasega võiksid üheskoos mõelda, et kodu oleks turvaline, pereliige rahulolevam ja elurõõmsam.

Liikumine

Vanemas eas esineb sageli tasakaaluhäireid ja ka krooniliste haiguste tõttu ei pruugi jalgade liikuvus olla enam nii sujuv. Seega võiks kodus liikumine olla takistustevabam. Takistusteks võivad olla libedad, narmastega vaipkatted, palju madalat mööblit, mille vastu komistada. Lisaks tuleks käepärasem asukoht leida sagedasti kasutatavatele asjadele, mis asuvad kõrgetel riiulitel või kappides ning mis vajavad kättesaamiseks upitamist või lausa ronimist. Ka siin võib soetada abivahendeid, et liikumist lihtsamaks muuta, kuid kindlasti tasub võimalikult turvaliselt ning käepäraselt paigutada ümber mööbel ja vajalikud asjad.

Toit ja jook

Vanemad inimesed ei pruugi toidule enam nii palju tähelepanu omistada või ei tea piisavalt mitmekülgse toitumise tähtsust. Sageli just vanemad inimesed ei vaata, mida süüa ja juua, vaid piirduvad sellega, mis käepärasem või millega harjutud. Toidu säilivusajad on sageli väga väikeses kirjas või ei ole neid kerge leida ka hea nägemise korral. Seega tasub poest ostetud kaubale kuupäevad suuremalt, nähtavasse kohta, peale kirjutada, et kuupäevi oleks lihtsam märgata. Abi võib olla ka külmkapi jaotuse muutmisest – kohe tarbimist vajavad toiduained on kõik samal riiulil ja toidud, mille säilivustähtaeg on pikem, alumisel. Mõistlik on jälgida ka pereliikme menüüd, et eakas vanaema, vanaisa saaks piisavalt kõiki toitaineid ja tarbiks ka vedelikku, mis põiepidamatuse probleemide tõttu võib unarusse jääda. Samuti, kui pereliikmed valivad toiduaineid ise, tasub uurida, kas ja mida lähedane üldse süüa saab. Näiteks võib proteeside tõttu olla teatud toiduaineid ebameeldiv või lausa valulik süüa.

Kui pereliikmel on valmistoit ja ta peab toitu vaid soojendama, siis tasub toiduportsjonid panna karpidesse, kus on peal kirjas, mis päeva toidukorraga on tegu. Kuigi mikrolaineahi pole toidu soojendamiseks parim lahendus, on sel omad eeliseid – toit ei saa kõrbema minna ja pliiti ei ole võimalik sisse unustada.

Ravimite manustamine

Ravimite võtmine võib olla vanemale inimesele üsna keerukas, eriti kui nägemine ja meelespidamine pole enam head. Lahenduseks on spetsiaalsed karbid, kuhu saab ravimid nädalapäevade järgi valmis panna ning märkida vajadusel meeldetuletuseks ka ravimi manustamise kellaaeg. Liigsed ravimipurgid tasub igaks juhuks käeulatusest ära panna, et ei tekiks segadust ja inimene kogemata topeltkogust ei võtaks või vale ravimit ei tarbiks.

Pesemine

Kortermajades elavad eakad ei pea muretsema kütte ja sooja vee pärast, kuid ka siis võib east tuleneva abituse tõttu unarusse jääda enda eest hoolitsemine. Seega tasub mõelda, kas lähedasel on duši all või vannis käimine üksi üldse võimalik, kas ehk soetada mõni abivahend – dušitool, leppida kokku päevad vannis käimiseks, et keegi saaks vajadusel aidata pereliikme turvaliselt vannist välja.

Tegevus

Selleks, et leevendada pereliikme üksindustunnet, paku talle välja uusi tegevusi, mille peale ta ehk ise ei tule – laua- ja kaardimängud, sudoku või ristsõna võivad meele erksana hoida. Miks mitte osta vanaemale värvipliiatsid ja mustrite, kujudega värviraamat või hoopis plastiliin, mis mõjub rahustavalt ja parandab käte liikuvust. Käsitööga tegelejaid saab innustada midagi uut proovima, nt proovima korvide heegeldamist. Samuti julgustage oma lähedasi suhtlema, kui tuttavate, sugulastega kohtuda ei saa, siis ka telefonivestlusest on üksindustunde peletamisel abi. Loomulikult, kel vähegi jaksu ja võimalust, võiks iga päev väljas liikuda, ka lühike jalutuskäik hoiab keha toonuses ja meele virgena. COVID-19 puhangu ajal tuleb aga jälgida, et trepikojas, pargis ning kindlasti siseruumides naabrite ja tuttavatega rääkimine toimuks turvaliselt – distantsi hoides ja maski kandes. Käte pesemine on ilmselt kõigile juba iseenesestmõistetav.

Jaga
Kommentaarid