Ma saingi selle endale! Aitäh!


Igas peres hiilis mõni laps või kamp lapsi aeg-ajalt akna juurde piiluma, kas päkapikud on juba ära käinud või kas jõulutaat tuleb.
Igas peres hiilis mõni laps või kamp lapsi aeg-ajalt akna juurde piiluma, kas päkapikud on juba ära käinud või kas jõulutaat tuleb.SEB

SEB Heategevusfondi „Jõulusoovide puu“ projekt toimus sel aastal juba kümnendat korda, tuues jõulurõõmu üle Eesti tegutsevates turva- ja asenduskodudes sirguvatele lastele. Sel aastal said heade annetajate abiga teoks ligi 800 lapse soovi ja unistust.

Jõulupidu on üks armsamaid ja südantliigutavamaid koosviibimisi terve aasta jooksul – pidu, kingitusi ja jõuluvana ei oota mitte üksnes lapsed, vaid ka perede kasvatajad ja perevanemad. Jõulupeod ja -kombed on peredes laias laastus ühtemoodi, aga samas igaühel ka omamoodi. Ka jõuluettevalmistused kulgesid ühes peres üht- ja teises tsipa teistmoodi.

APPI! – kleit on ju veel valimata!

Kindel on see, et siginat-saginat jagub peopäeval igasse perre ja jõuluvanaootus teeb meele ärevaks nii suurel kui ka väikesel. Agaralt koristati tube, ehiti kuuske ja küpsetati piparkooke. Nagu imeväel – tegelikult küll laste ja pereemade-kasvatajate ühisel nõul ja jõul – kattusid lauad kodudes piparkookide ning hea ja paremaga.

Tüdrukud pabistasid köögitoimkonnas, kuna jõuab valmis teha meigi, soengu ja APPI! – kleit on ju veel valimata! Pere mehed olid peopäeval enamasti külma närviga.

Igas peres hiilis mõni laps või kamp lapsi aeg-ajalt akna juurde piiluma, kas päkapikud on juba ära käinud või kas jõulutaat tuleb. Ja siis ta tuligi – mõnes peres suure mütsutamisega, teises vaikselt koos lumesajuga. Kuigi suuremad lapsed enam jõuluvanasse ei usu, vist ei usu, löövad ka neil põsed õhetama, kui punase kuuega taat ukse või akna taha ilmub. Ja kui jõuluvana lõpuks uksest sisse astus, lõi naeratus särama kõikide laste ja suurte nägudel.

Seotud lood:

Kingitused jõuluvanale ja päkapikurõõm

Jõulude tähistamine – jõuluvana-päkapikud, kingitused ja salmide lugemine – on ju iga-aastane tava –, aga kõike ei pea igal aastal ühtmoodi tegema. Traditsioonist kinni pidades, aga uutmoodi lähenedes saab pidupäeva veel erilisemaks muuta. Ühel või teisel moel, mõnusalt koos päkapikutades või vapra üksiküritajana – nagu Ain. Selle poisi peres on jõulutaat juba nagu kallis pereliige, kes kord aastas kaugelt maalt külla tuleb. Seetõttu valmistas Ain tänavu taadile omalt poolt väikesed kingitused. Jõuluvanal oli väga hea meel ja ta luges poisile salmi ka.

Iga laps teab, et jõuluvanal on alati palju tööd ja seepärast toovad mõnesse peresse kingid kohale päkapikud. Aga võib ka nii, et lapsed ise saavad jõuluõhtul päkapikud olla. Ühes peres moodustati tavapärase pika süldilaua asemel väikesed lauakesed, kuhu mahtus 6–8 inimest. Nagu kohvikus! Kõik said valida endale meelepärase laua ja lauakaaslased, koos serveeriti toit. Üks külalistest mängis päkapikku, kes andis üle esimese kingituse. Kingituse saanud lapsest sai uus päkapikk, kes andis kingituse järgmisele lapsele. Niimoodi sai iga laps päkapikku mängida ning kuulata teise lapse loetud luuletust või laulukest ning tunda ennast selles rollis tähtsana.

Iga kink leidis õige omaniku

Kui teismeliste reaktsioonid kingitustele olid mõnes peres pigem tagasihoidlikud, siis väiksemad lapsed elasid oma rõõmu otse ja ehedalt välja. Väike Sofia, kes elab turvakodus koos kahe vennaga, soovis jõuluvanalt nukukäru. Vahva oli näha, kuidas tüdruku näole valgus lai naeratus, kui ta kingipaki avas. Lemmiknukk sai kohe kärusse pandud ja terve õhtu tegeles tüdruk oma titaga, võttes ette päris pikad jalutuskäigud. Ja magama minnes nõudis Sofia kindlalt, et käru jääks tema voodi kõrvale, nii et ta värske emmena kohe ärgates oma beebit näeks.

Vendade Kristose ja Andrease jaoks oli kingi saamine tõeline üllatus ja seda suurem oli rõõm poiste silmis. Õhtu oli sisustatud – aidati üksteisel Minecrafti ja Playmobile’i legosid kokku panna ja see omakorda tähendas, et nutiseadmed olid selleks õhtuks unustatud. Nii põnev oli legodega mängida! Ja kasvatajad nägid, et poistel on loovust küll ja nad suudavad ka koos vahvasti tegutseda.

Tiit ütles, et tal on juba teada, millises poes Kaubamajaka kinkekaart kasutust leiab. Kuna noormees asub peatselt iseseisvalt elama, siis ilmselt võtab ta ette käigu Jyski poodi, sest sealt leiab suure valiku oma elamisse vajaminevat.

Praktilisema loomuga kingituse saanud lapsed asusid saadud asju kohe katsetama – kõrvaklapid, kõlar või meigitooted said jõuluõhtul kohe esimesed ristsed. Väiksemad lapsed, kellele jõuluvana tõi mänguasja või legokomplekti, mängisid rahulikus jõulumeeleolus hilisõhtuni. Lausa kahju oli magama minna, sest mäng jäi ju pooleli.

Tänusõnad ja sõnatu rõõm

Kuigi lastega oli eelnevalt läbi arutanud, mida nad jõuluks soovivad, oli ikkagi tore näha reaktsioone oma kingituste üle: näiteks üks poiss, kellele meeldivad erinevad lauamängud, unistas „Monopolist“. Selle ta ka sai, aga tema üllatus oli siiras, kui ta kingitust avades ütles: „Ma ei arvanud, et saan selle suurema mängu, see on ju päris kallis!“

Tüdruk, kes sai endale uhked kõrvaklapid, hüüatas rõõmust, sest need olid täpselt sellised, nagu ta lootis. Pärast kingi kättesaamist istus ta tükk aega oma toas ja kuulas muusikat. Ühe noormehe reaktsioon kõlarile: „Sellel on vägev bass!“ Ja teadmiseks: kui üks noormees ütleb, et kingiks saadud lõhn on „normaalne“, siis sellega on kõik öeldud – meeldis!

Üks äärmiselt keerulise päritolupere looga laps, kes pelgab puudutusi ja kui saab, siis pigem ütleb halvasti kui hästi (lapse kaitsereaktsioon, mille peale kasvataja soovib niiväga talle kinnitada, et maailm ei ole alati kuri ja pettumusi valmistav), tuli vaikselt kasvataja juurde, pani oma käe talle õlale ja ütles: „AITÄH!” Sellisel hetkel ei olegi sõnu ega ülevoolavaid reaktsioone vaja.

Suure ja eheda emotsiooniga jäi kasvatajale silma ka Johanna. Jõuluvanalt pakki kätte saades ja seda oma kohal avades sai ta lõpuks endale oma täitsa esimese mobiiltelefoni. See, kuidas Johanna lihtsalt vaikselt istus, telefoni vaatas ja põskedelt pisaraid pühkis, oli üks ilusamaid hetki selle pere peo jooksul.

Johanna pere pesamuna Mart sai aga endale telgi ja madratsi. Terve õhtu võis kuulda Mardi suust küsimusi: „Kuna suvi tuleb?“, „Kuna telkima saab?“, „Kas ma võin täna telgis magada?“ Olgu lapsed suured või väikesed, usuvad nad jõuluvanasse või mitte, teeb soovitud kingituse saamine nende väikesed südamed õnnelikumaks.

Palju häid plaane

Kingitused harutati põnevusega lahti ja rõõmu oli palju. Järgmisel päeval tehti tööjaotus omavahel selgeks – kes sai nuku ja kes vankri – nüüd tuli veel veidi plaani pidada, kuidas ja millal titaga välja minnakse. Omavahel arutati ka, kuidas tita eest hoolitseda ning mis juba valesti tehtud… Ka väike Liisa sai nukule lisaks ka nukuvankri, terve õhtu jalutas ta oma titaga kõrra-kõrra mööda maja. Väikesel tüdrukul tuleb nüüd õppida, kuidas titat hoidma peab – last ei tohi ju hetkekski järelevalveta jätta.

Suuremad tüdrukud tegid terve õhtu endale soenguid ja nägid väga uhked välja. Hea meelega oleks ka kasvatajad juuksuris kohe ette võetud, aga lõpuks lepiti kokku, et uueks aastaks tehakse neile uhked krepilokid.

Sander mängis terve õhtu oma legodega – ehitas nii, et poissi polnud kuuldagi. Kadri näitas kõigile oma binoklit ja seletas, kuidas sellega peab vaatama ja kui lähedale see kõik toob. Tüdruk sõitis vaheajaks kohe ära maale tugiperesse ja võttis binokli kaasa, et seal linde ja loomi vaadata.

Karoliina tegi oma uue meigikomplektiga tantsukooli jõulupeoks juba meigi ja see tuli tal tõesti hästi välja.

Kinkekaardid tegid saajatele rõõmu – ühes peres, kus poisid just kinkekaarte soovisid, oli neil tuline heameel, kui jõulupakist vupsas välja oodatust hinnalisem kaart. Kohe hakati arutama, kui palju tuleb enda poolt panustada, et poest soovitud asi osta.

Kingid kohe kasutusele

Lapsed ootasid põnevusega paki saamist ja kõigil oli luuletus valmis vaadatud ning seda loeti kas peast, paberilt või nutiseadet kasutades. Aga igaüks pole teadupärast etleja. Samas on igal lapsel mõni anne, millega muljet avaldada. See, kellel luuletust ei olnud, tegi sporti – kas siis kätekõverdusi, kükke või viskas hundiratast. Ühes peres tuli ilmsiks uue lapse hea lauluhääl, mida saab nüüd arendama hakata.

6-aastasel Violettal aitas kingiks saadud nukumaja kokku panna Raigo, kes oli jõulupeol oma endises kodus külas. Tüdruku jaoks oli see nii suur elamus, et ta ei raatsinud õhtul kuidagi magama minna, vaid oleks jäänudki mängima.

15-aastane Karina on oma ukulelega väga rahul – ta on jõudnud perele anda juba ka mitu minikontserti. 10-aastane Aleksandr võttis kohe oma näovärvid kasutusele, tehes uhke jõulumaalingu nii endale kui ka teistele soovijatele. 17-aastane Kenneth jäi jõulupeo õhtul magama, uued kõrvaklapid peas.

Anna soovis elektroonilist hambaharja – ja just see pakist välja tuligi. Anna tormas kohe hambaid pesema. Ta lubas, et hakkab nüüd hambaid väga tihti harjama ja näitas kõigile, kui ilusad need tal suus on. Taissia soovis samuti hambaharja, aga tema luges kõigepealt juhendi läbi, siis käis ka pesemas ja oli oma kingitusega väga rahul.

Ka Eerik sai elektroonilise hambaharja. Kui tüdrukud tegid kohe proovi, kuidas hambahari töötab, siis poiss mõtles ja luges juhendit pikalt. Seejärel rääkis ta kõigile, kuidas peab hambaharja kasutama. Oli tore näha, kui õnnelikuks teeb ühe poisi tema soovitud väga praktiline kingitus! Nüüd on palju põnevam hambaid pesta. Teine poiss selles peres sai lõpuks oma rattale tuled, millest ta oli kaua unistanud ja lubas need kohe järgmisel päeval külge panna.

Virgo sai kauaoodatud keevitusmaski, mida said ka teised lapsed proovida. Järgmine päev oli noormehel mask juba kasutusel, olenemata pühadeajast. Väike Tarmo sai jõuluvanalt suure puldiga auto, mida lubas kohe lahkelt ka teistel poistel proovida. Poiss oli õnnelik, sest nii suurt autot ei ole tal varem olnud.

Väike Arnika sai väga oodatud nuku Elsa. „Elsa on hea ja laulab ka,“ oli tüdruk õnnelik.

„Ma tahtsingi seda!“

Lapsed on julged suhtlejad. Jõuluvana saab igal aastal väga palju kallistusi ja küsimusi. Pakid kätte saanud, hakkasid lapsed tasahilju nende sisu piiluma. Suuremaks hõiskamiseks, vaatamiseks ja mängimiseks läks pärast jõuluvana teelesaatmist.

Laste silmad särasid: väikeste usk jõuludesse ja jõuluvanasse süvenes, suuremad muigasid heatahtlikult ja kavalalt, sest kingitused olid ju need, mis sooviti. Pere noorim tüdruk hüppas hüppeloomaga hiliste õhtutundideni. Puldiauto saanud rallipoiss mängis järgmistel päevadel ainult autoga. Kooliminev poiss käis ja käib aeg-ajalt kingiks saadud koolikotti paitamas. Kõrvaklapid saanud koolitüdruk kuulab ja otsib tantsuks sobivat muusikat, sealjuures ei sega toakaaslast, kes värvib jõuluvanalt saadud raamatut. Paar pisikest nukuemmet on tublid ning hoolivad ja hoolitsevad, tegeledes oma mängu-lastega.

Väike Daniel sai endale autode ringraja koos väikese autoga. Naeratus näol, uudistas ta oma uut mänguasja ja soovis, et kasvataja selle kokku paneks. Hiljem istus poiss põrandal ja sõitis rõõmsalt põristades autoga mööda ringrada.

Andreas sai kingituseks Paddingtoni pehme karu jalgrattal. Pakki lahti harutades hüüdis ta rõõmsalt: „Ma saingi selle endale, ma tahtsingi seda karu endale.“ Eriti suureks paisus rõõm, kui karu mööda põrandat ringi hakkas sõitma. Kogu pere oli Andrease uuest mänguasjast vaimustuses.

Rõõmu jagub kauemaks

Ene sai puslekomplekti Dora. Kohe kui ta oli kingituse paberist lahti harutanud, istus ta laua äärde ja hakkas pilti kokku panema. Neiul jagus tegevust terveks õhtuks, ise rõõmus ja õnnelik oma uue pusle üle.

Taisi sai endale laulva linnu puuris. Linnuke laulis ja samal ajal muutis värvi. Lapse väike suuke vajus üllatusest lahti, sedavõrd oli ta väikesest laululinnust vaimustunud.

Cäroly ootas oma akupanka väga ja kui ta kingituse avas, siis ta lausa kiljus õnnest, sest ei osanud arvata, et ta nii võimsa akupanga saab. Lisaboonusena on akupangal taskulambi-funktsioon. Cäroly pani kohe akupanga laadima ja ütles, et ei jõua ära oodata, millal saab laagrisse minnes selle endaga kaasa võtta.

Silver sai suure liivakasti-kalluri ja kaisukaru, mille poiss kohe hellalt autokasti istuma pani ja mööda peremaja ringi sõitma hakkas. Rõõmu jagus terveks õhtuks. Järgmisel päeval viidi veoauto õue ja poiss sai lund auto kasti kühveldada. Kilkeid ja elevust jagus taas mitmeks tunniks.

Sandra soovis pärast pidu vanni minna ja mängis oma uute robotkaladega pikka aega, ise naeris laginal. Uus mänguasi pakkus lapsele suurt lõbu.

Igat sorti üllatusi

Vendadel Reinisel ja Reneel oli ühesugune kingisoov – juhtmeta kõrvaklapid. Kui nad oma pakke nägid, siis olid pisut pettunud, et kuidas saavad nii väikeses pakis olla soovitud kõrvaklapid. Kumbki ei kiirustanud paki avamisega, aga kui pakid lahti olid ja selgus, et kõrvaklapid käivad väikeseks kokku ja on veel ägedamad, kui nad esialgu arvasid, siis olid poistel näod naerul. Mõlemad panid kohe klapid pähe ning ühendasid need oma telefoniga ning kuulasid mõnuga muusikat teiste tegevuste käigus.

Renzo ootas oma rula väga. Poiss kartis, et äkki on soovitud rula asemel paki sees mingi väike rula. Aga kui ta kingituse kätte sai, oli siililegi selge, et tegemist peaks olema õige rulaga. Kui ta kingituse lahti pakkis, oli vaimustus veel suurem, sest see rula nägi ikka tõeliselt vinge välja. Renzole meeldis, et rula pealispind on kare nagu liivapaber, sest siis ta ei libise rulalt maha. Muidugi katsetas ta kohe oma rula toas. Veeres hästi. Võttis siis rula kätte ja hakkas lähemalt uurima ning avastas, et rulal on ka valgustus. Renzo oli väga rahul. Käis muudkui mööda tuba ringi, rula kaenlas ja kuulutas kõigile, et tal on kõige kallim kingitus.

Jaana ootas oma krepitange väga, sest tahtis järgmisel päeval toimuvaks peoks krepilokke. Kui neiu paki lahti tegi, siis näitas kohe kõigile, et sai roosad lokitangid ning jooksis peegli ette katsetama. Tegi endale päris pikalt lokke, sest see on aeganõudev protseduur. Lõpuks läks Cäroly talle appi, sest väga raske on iseendal terve pea ära lokitada.

Juulia oli tõeliselt õnnelik oma nukupea üle. Ta arvas, et saab pea, millele on võimalik üksnes soenguid teha, kuid suur oli ta üllatus, kui ta avastas karbist ka meigipaleti ja ilusad kleepsud. Õde Jaana juhendas, kuidas nuku ilusaid juukseid kammida ning Juulia arvas, et juba niigi lokkis juustesse oleks vaja lokke juurde teha, kuid jäi lokirullidega hätta, sest arvas, et lokke saab üksnes tangidega teha. Ka teised tüdrukud olid nõutud. Siis ei jäänud pereemal muud üle, kui tüdrukutele appi minna ja näidata, kuidas rullidega lokke teha. Suur oli piigade üllatus, kui nad kuulsid, et mõistlik oleks rullid ööseks pähe jätta. Juulia jättiski nuku rullidega kapi peale ning hakkas uute meigivahenditega oma silmi ja huuli värvima – oh seda kihistamist ja peegli ees keerutamist, mis nüüd lahti läks!

Päeva lõpuks olid kõik kingisaajad väsinud ja väga õnnelikud.