KUULA SAADET | Trennijutud #8: sirgest rühist sõltub hea tuju, tervis ja kõrgem enesehinnang


KUULA SAADET | Trennijutud #8: sirgest rühist sõltub hea tuju, tervis ja kõrgem enesehinnang
Ortoteek

Hea äraolemise ja mõnusa elu tagamiseks tuleb panna suurt rõhku neljale suurele vaalale: kosutavale unele, igapäevasele füüsilisele pingutusele, tervislikule toitumisele ja vaimse tervise värskusele. Aina tihemini liidetakse siia võrrandisse aga ka õige kehahoiak, rüht, mis tagab selle, et keha kogu oma tervikus saaks õigesti toimida.

21. sajandi elu on meid jõuliselt surunud istuvale tööle, kus sundasendis veedetud pikad tunnid ja vähene liikumine panevad tugeva põntsu kogu meie kehale. Halba rühti ja kehahoiakut on hakatud aina enam seostama erinevate haigustega, samuti madala enesehinnangu ja väsimusega. Lisaks sellele, et iga poole aasta tagant tuleks käia üldises arstlikus kontrollis, tuleks sama regulaarsusega külastada ka füsioterapeuti.

„Füsioterapeutidele õpetatakse kohe stuudiumi alguses selgeks üks konkreetne reegel: struktuur tagab funktsiooni, mis omakorda kujundab struktuuri. Piltlikult tähendab see seda, et arendades õiget kehahoiakut ja rühti, hakkab meie keha tervikuna paremini tööle – seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt –, mis omakorda ise loob paremat rühti edasi. Kui me jälgime seda, milline on meie kehahoiak kõndides või istudes, samuti sportides, ja me hoiame teadlikult end rühikana, siis sellest lähtuvalt arenevad õigesti ka meie lihased, mis siis omakorda juba hoiavad meid ise õiges asendis,” räägib Ortoteek OÜ füsioterapeut Maik Mäses.

Mehe sõnul on parim viis oma rühti ja kehahoiakut parandada regulaarne liikumine, sest igasugune liikumine arendab plastilisust, painduvust, lihaseid. Kogu keha haarav liikumine on rühi seisukohast suurepärane, kuna see aktiveerib mitmeid kehahoiu jaoks tähtsaid lihaseid, mis näiteks istudes nõrgaks kipuvad jääma. Kuigi meie keha tegeleb alateadlikult asendi hoidmisega, on siiski oluline sellega ka teadlikult tegeleda, kuna pikalt ühes asendis olles või väsimuse tekkides ei pruugi keha ise jõuda asendit pidevalt korrigeerida. Sportimisel sõltub õigest asendist ka lihasetöö efektiivsus.

Igapäevaselt istuva tööga inimene peab esiteks mõtlema oma istumisasendile: selg kogu oma pikkuses seljatoega toestatud, põlved puusadega samal tasapinnal või natuke madalamal, küünarnukid toestatud ja õlad lõdvestunud. Ning arvutiekraan silmade kõrgusel, et ei peaks kaelast end liialt alla painutama. Lisaks soovitab Mäses istuvat tööd tehes end ka regulaarselt liigutada ja venitada – jalutada kontori teise nurka, näiteks.

Täpsemalt ja pikemalt räägib füsioterapeut Maik Mäses õigest kehahoiust ja sellest, mida iga inimene ise oma parema rühi jaoks ära saab teha juba saates. Saadet juhib trennihuviline ajakirjanik Maris Järva.

Kuula järjekordset „Trennijuttude” saadet Delfi Tasku kanalist: