Kuidas saab laps mängida end targaks, nutikaks ja sotsiaalseks?


Kuidas saab laps mängida end targaks, nutikaks ja sotsiaalseks?
Brain Games

Mis tuleb sulle esimese asjana pähe, kui keegi ütleb sõna mäng? Kui sa pole just andunud video- või lauamänguaustaja, siis arvatavasti kari lapsi, kes üksteist kilgates taga ajavad või põristav väike poiss oma säravpunase mänguautoga. Lapsed ja mängimine on justkui midagi, mis üksteiseta ei eksisteeri.

Ning põhjusega, laps tahab suureks kasvada, aga kuna täiskasvanuelu lahutab väikese inimese elust üks üüratu kuristik, ehitab ta nende vahele hoopis silla- mängu. Läbi selle hakkab laps valmistama end ette tulevaseks eluks: tegelema probleemide lahendamisega, tegema koostööd teistega, arendama analüüsi- ja arutlusvõimet ning motoorikat. Kõike selleks, et temast kasvaks arukas ja iseseisev inimene, kes suudab ümbritseva maailmaga suhestuda ja on ka sotsiaalselt pädev.

Nüüd tuleb sisse tuua õhtu peategelane, kes võiks olla lapse truu saatja nende oskuste omandamisel- lauamäng. Miks just lauamäng? Lihtsustatult öeldes, sest seal on kõik juba ette tehtud, tuleb vaid mängima hakata. Nii nagu uut rooga valmistades ei pea hakkama ise leiutama, mida täpselt ning mis koguses lisada tuleks, on ka lauamängus juba etteantud retsept ehk reeglid selleks, et mängija saaks sealt kätte parima lõpptulemuse. Oskusi, mida lauamängud on mõeldud arendama, võikski jääda loetlema. Kõige toredam on fakt, et mängimine on varjatud õppimine. Kui pakkuda lapsele välja, et võiks koos matemaatikat harjutada, krimpsutab ta sellise mõtte peale arvatavasti nina. Kui aga võtta koos ette lauamäng, kus võitmiseks peab kasutama arvutamist, toimub numbrite kokku-lahku ajamine lausa rõõmuga. Nii saab salakavalalt igasuguseid esmapilgul igava või tüütuna näivaid asju maskeerida lapsele meeldivaks.

Lapse elu on täis uksi, mille avanemised määravad ära tema tulevased oskused ja huvid. Üldiselt langeb nende uste kättenäitamine vanemate õlule puhtalt selle tõttu, et teadmistespekter elust on laiem. Näiteks oma last muusikakooli õppima pannes avab vanem talle täiesti uue maailma ja teadmised, millest laps ehk ise ei oskagi puudust tunda. Võin kindlalt väita, et ka lauamängud on üks hea uks, mida avada. Laps, kes varakult harjub mängima, oskab rõõmu tunda uute asjade õppimisest, teiste inimeste seltskonnast, ei karda tekstimaterjali läbitöötamist (kui tal lastakse ka ise reegleid endale selgeks teha) ning mis väga oluline- oskab vahel ka kaotada. Kõigi nende omaduste puudumist on suuresti ette heidetud praegusele milleeniumlaste põlvkonnale*, kuid kindlasti on võimalik vältida nende kandumist edasi, andes selleks lastele kätte õiged vahendid. Lauamängud nõuavad tihti enda otsuste analüüsimist, olukorra kriitilist hindamist ning probleemide lahendamist kõige efektiivsemal viisil. Kõlab tuttavalt? Selline loetelu võiks olla isegi sõna-sõnalt võetud mõne vastutava ameti töökirjeldusest. See, millega laps alustab lauamänge mängides, jääb saatma teda terveks eluks ning aitab tal tulevikus hakkama saada.

Võiks öelda, et lauamängud on justkui loodud meie pika ja pimeda talveperioodi jaoks. Kui väljas juba ilma valgustuseta ei näe üht jalga teise ette panna, on õige aeg ronida tuppa ning kutsuda pere kokku mängimiseks. Olen tihti kohanud arvamust, et perel on raske leida midagi, mis sobiks oma taseme poolest kõigile vanustele. See võis kunagi täiesti tõsi olla, kuid praeguseks on olemas palju häid mänge, mis tekitavad elevust nii suurtes kui ka väikestes. Kindlasti tuleb olla ka loominguline- kui seltskonnas on pisikesi, kellele tavareeglid üle jõu käivad, saab neile eraldi reegleid või rolle välja mõelda: näiteks võivad nad mängijatele kaarte kätte anda, tükke sorteerida või olla kellegi suurema abimängija. Peaasi on see, et kõik oleksid rõõmsad ning pere saaks läbi mängu ühtsemaks. Kuigi lauamängude mängimine on eelkõige sotsiaalne tegevus 2-le või enamale inimesele, on olemas ka suurepärane valik soolomänge. Seda puhuks, kui laps reisib või on introvertsema loomuga ning tahab pigem üksi tegutseda. Kindlasti eelistab iga vanem, et laps tegeleks telefoniekraani vaatamise asemel põnevate aju arendavate loogikaülesannete lahendamisega.

Kokkuvõtteks: lase lapsel mängida end targaks, nutikaks ja sotsiaalseks. Tema jaoks pole midagi loomulikumat ja lihtsamat kui mäng!

Siin toon ära mõned uuemad ja vanemad toredad mängud, mida lastega sel talvel proovida:

Mõmmid ja maasikad (vanus 3+) - mäng kõige pisematele, mis õpetab läbi maasikate kogumise arvutamist ning teistega jagamist.

Outfoxed (vanus 5+) - põneva ülesehituse ning nutikate lahendustega koostöömäng, kus tuleb kinni nabida Proua Plumperti piruka pihta pannud rebane.

BauBoom (vanus 5+) - sipelgapesa ehitamise mäng, kus mängijad püüavad strateegiliselt koguda ja paigutada tükke, et enda ehitis esimesena valmis saada.

Logic Cards (vanus 6+/12+) - mõnus kaardipakk täis peadmurdvaid ülesandeid, mida saab ükskõik kuhu kaasa haarata.

Carcassonne (vanus 7+) - perede üks armastatumaid mänge, kus tuleb teistega võisteldes moodustada lauale tükkidest maastikku ning koguda punkte linnade, teede, kloostrite ja põldude rajamise eest.

Pyramid of Pengqueen (vanus 8+) - närvekõditav magnetiline seiklusmäng, kus ühel pool vertikaallauda püüavad pingviinid leida maagilisi aardeid ning teisel pool proovib muumia neid kätte saada.

The Mind (vanus 8+) - ülim koostöömäng, kus mängijad peavad saama kõik käes olevad kaardid kasvavas järjekorras lauale kuhja ainult üksteise mõtteid lugedes.

Pikoko (vanus 10+) - fantastiliselt kirev kaardimäng, kus mängijad peavad teiste kaarte nähes panustama sellele, kui palju keegi tihisid võtab.

VAATA KA VIDEOT

TUTVU LAUAMÄNGUGA ICECOOL

Kõik lauamängud on saadaval Brain Gamesi poodides Ülemiste ja Tasku keskuses ning e-poes www.brain-games.ee.

Kõige uuemad laumängu uudised ja sündmused leiad Brain Gamesi Facebooki lehelt ( www.facebook.com/BrainGamesEE )

*Milleeniumlasteks või ka Y generatsiooniks nimetatakse inimesi, kes on sündinud vahemikus 1980-1996 ning kelle üldisteks tunnusjoonteks on tehnoloogiateadlikkus, liberaalsed vaated, kõrged nõudmised ühiskonnale ning teatav enesekesksus