Ilutulestik, kas tüütu paugutamine?


Ilutulestik, kas tüütu paugutamine?
Foto: Valdo Ots

Mõned päevad on jäänud uusaastapidustusteni, mil taevalaotuse lööb pidulikult särama imeline ilutulestik. Vähemalt kord aastas toob see meid eemale tavatoimetuste juurest. See on nagu lakke lendav šampanjakork – tõstab tuju! Ilutulestikuga saabub emotsioon, mida peab nautima nüüd ja kohe, võttes viimast igast värvi- ja sädelusmängust, mis taeva elama paneb.

Sageli on ilutulestikku võrreldud äikesega, sest mõlemaga kaasneb kõva pauk, kuid vaatemäng on lummav. See on küll väheke hirmutav, aga väike närvikõdi kostitab meie keha adrenaliiniga ning lisab meie elule särtsu ja värvi. Inimestele on omane jälgida valguse mängu ja seetõttu ei pööra me pilku ära elavalt tulelt, olgu see küünlaleek või kaminatuli. Ükski tehnoloogiline vidin ei suuda matkida tunnet, mida pakuvad ilutulestiku kärgatused ning reaalset valguse ja värvide kaleidoskoopi ei suuda tabada üksi kaamera. Seetõttu pakub vaid vahetu ilutulestiku kogemine põnevust ja köidab nii noori kui vanu.

Tähistaeva vaatlemine on olnud vana aasta ärasaatmisel iidne komme. Tähine uusaastaöö tähendas kunagi, et järgmisel aastal on laudas palju noori loomi, viljasaak ja heinaaeg tuleb hea ning kalasaak rikkalik. Ilutulestik pakub suurepärast pürotehnilist sädelevat plahvatust, mis lööb öötaeva särama värvidega, mida me tavaliselt sealt ei leia. See on maagiline ja samal ajal müstiline.

Kärtsu ja mürtsu osati Hiinas teha juba VII sajandil. Juhtus see kõik tänu sellele, et üks munk sai igavese elu eliksiiri jahtides kogemata hakkama põneva seguga, mida tänapäeval kutsutakse püssirohuks. Nüüd toimuvad mõnes riigis päevi ja isegi nädalaid kestvad festivalid, kus võisteldakse ilusamate ning vaatemängulisemate tuleskulptuuride loomises. Ja melust on haaratud kõik põngerjatest kuni raukadeni välja.

On inimesi, kelle arvates on ilutulestik keskkonda saastav raharaisk. Samuti tuletatakse meelde, et paugutamine hirmutab koduloomi. Arusaadavalt peab oma neljajalgse sõbra heaolu tagamiseks aastavahetusel mõningaid ettevalmistusi tegema. Nii tuleb looma hoida toas ajal, kui väljas on oodata ilutulestikku, ja teha talle akendest eemale mõnus pesa.

Tuleb toonitada, et ilutulestikule kehtivad kindlad reeglid nii inimeste kui ka loomade heaolu silmas pidades. Samas on suur vahe ilutulestiku mõistlikul kasutamisel ja sellele olemuslikult vaid negatiivsete mõjude omistamisel. Nagu muul inimtegevusega kaasneval on teatav mõju keskkonnale ka ilutulestikul, kuid selle keskkonda koormav mõju ehk õhusaaste jääb teiste tegevustega võrreldes siiski väikseks, sest ilutulestikku korraldatakse harva, vaid suurte tähtpäevade puhul.

2020. aasta puudutas viirus valusalt ja laastavalt kõiki siin planeedil ja kahjuks ei jää meil üle muud kui võtta see võitlus kaasa ka algavasse aastasse. Tähistame aastavahetust seekord hoopis teistmoodi, kui oleme harjunud. Suured pidustused ja kogunemised on nüüd lubamatud. Ja kõik selleks, et vana aasta mured kiiresti hajuks.

Ilutulestik on hetkeline vaatemäng, mis ei pruugi paljude jaoks korduda enne järgmist aastavahetust, kuid mälestused sellest on kordumatud ja elavad meis kaua, jättes maha soovi kogeda ning näha seda veel ja veel. Ja neile, kellel pole võimalik ise ilutulestikku lasta, on väljakul või mäekünkal vaadatav turvaline ilutulestik üks võimalus saada solidaarselt osa ühisest meelelahutusest.

Ilutulestik läbib kogu meie keha ja viib endaga kaasa. Selle vaatemängu jõud liidab inimesi ja kingib mälestuse pikaks ajaks, kuigi kaob ise taevavõlvilt vaid sekunditega. Hetkeks taevasse laotuva kunstiteose saatel jäetakse midagi maha, võetakse midagi kaasa ja vaadatakse lootusrikkalt tulevikku.

Me vajame ja naudime maagiat ning aastal, kui kõik on teistmoodi, annab värviline taevas lootusrikka tunde.

Meile on vaja kogemusi, mis oleks suuremad kui elu. Inimene, kes oskab ilu hinnata, on hingelt suurem.

Palju uhkeid ilutulestikke ja kustumatuid emotsioone!