Vesi ei ole lihtsalt vesi

Vesi pidavat olema uus nafta. Kui meie kliima planeedil veel kuumeneb, väheneb sellega korrellatsioonis ka joodava vee hulk. Eesti paikneb selle dilemma seisukohalt kullasoonel ja paigas, mis niisama lihtsalt ära ei kuiva. Eestis on aga küsimus vee kvaliteedis ja maitses.

Tihti me aga ei mõtle sellele kraanist voolavale vedelikule kui millelegi erilisele, millelegi, millel on maitse, aroom, tihedus … millelegi, millel on sügavam olemus ja tähendus kui lihtsalt ollus, millest keeta suppi ning kohvi või millega kustutada janu.

Tehke kiire katse ja koguge ühel heal päeval kokku vett erinevatest kraanidest – tooge vett maa puurkaevust, laske surts kodusest kraanist. Tallinna puhul valage klaasidesse vett Nõmmelt, Piritalt, Koplist, kesklinnast, Kalamajast ja Ülemistelt. Serveerige veed omale pokaalis, kõrvuti ja pimesi. Nüüd keerutage vett, nuusutage, maitske ja … mida te tunnete? Seda, et igal eri linnaosa veel on oma maitse (kare, libe, kuiv, hapukas, lilleline ja nii edasi) ning et igal veel on oma aroom (tsitruseline, lilleline, magus, hapu, mineraalne ja nii edasi).

Selleks, et veel ei oleks igas piirkonnas „oma” maitset, et vesi maitseks kodus, külas, tööl ja kõikjal mujal ühte moodi, ei ole vaja hakata vahetama torusid või puurima kaevu: vaja on lihtsalt muretseda omale mõistliku hinnaga filterveekann, mis puhastab vee kõigest sellest, mis seal olema ei peaks. Maailma ühe suurima veefiltreerija BRITA kannud saab osta nii koju kui ka pista pudelina selja- või käekotti.

Lisaks sellele, et vee puhul on tegemist elu aluse ja meie eksistentsi ühe põhivajadusega, on veel äärmiselt palju müütilisi, vahel ka naljakaid ning gastronoomseid omadusi, mida me tihti ehk ei oskagi oodata ega arvata. Vesi ei ole üksnes vesi … vee maitsest oleneb meie toidu maitse, vee aroomist valmistatavate kuumade jookide aroom. Eestis elab veel palju inimesi, kes mäletavad, kuidas Pärnu õlletehase Žiguli õlu (tegelikult kogu tolle kadunud õlletehase sortiment) maitses soolaselt. Sest Pärnu vesi oli mere tõttu soolane.

Kui palju vett päevas juua?

Igipõline küsimus, millele pole aga lõplikku vastust. Ameerikapärane kaheksa klaasi vett ei tähenda otseselt midagi, sest märgitud pole, kas mõõdikuna kasutatav klaas on 100 või 400 milliliitrit suur. Üldiselt võiks arvestada, et vedelikke võiks päevas organismist läbi käia umbes 2 liitrit, kui on füüsiliselt ebaaktiivne päev, ja topeltkogus, kui 24-tunnise tsükli sisse jääb ka treening.

Alati arvestage sellegagi, et lisaks kraanist klaasiga makku valatud puhtale veele on ka igas toiduampsus üsna suur kogus vedelikke. Neerudele pole vaja anda liigset koormust, sest keha detoksikatsiooni ei saa väliste vahenditega survestada.

NB! Filtreerige oma igapäevane joogivesi enne selle joomist, kasutades selleks BRITA veefiltreid! Keset praegust koroonaepideemiat on kasulikum mitte minna kodust välja poodi vett või muid karastusjooke ostma, filtreerige oma vesi ise!

NB! Filtreerige oma igapäevane joogivesi enne selle joomist, kasutades selleks BRITA veefiltreid!

Kes on veesommeljee?

2018. aastal tuli San Franciscos registreeritud äriühing turule enda brändingu kohaselt null-veega, mis on pandud pudelisse kuuvalgel ööl ja mille „parim enne” on sama pikk kui üks kuuring. Vesi oli nende info põhjal ilma säilitusaineteta ja firma reklaamis seda vedelat nestet kui tõelist elueliksiiri. Ränioru elust võõrdunud IT-totudele müüdi seda vett hinnaga 15 eurot liiter. Tegelikkuses oli tegemist Seattle’i lähedal allikast otse pudelisse pandud põhjaveega. Turunduse jõud, eks?

Sarnaseid näiteid on veel, kuid nende nii-öelda uue aja veidruste krooniks võiks pidada ametit nimega veesommeljee. Kahjuks on aga veesommeljeede puhul tegemist äärmiselt vajalike inimestega, kes on võtnud oma tööks arendada enda maitse- ja aroominäsad selliseks, et tajuda puhta vee peenemaid nüansse. Võiks ju küsida, et kellele on vaja tegelast nimega veesommeljee? Vastus on pikk: restoranidele, baaridele, kohvikutele, toidu- ja joogitootjatele, veetootjatele, veepuhastusfirmadele, lennufirmadele jne.

Esimene inimene, kes ennast ka tegelikult veesommeljeeks kutsus, on sakslane Martin Riese, kes töötab juba aastaid Los Angeleses. Praegu toimetab mees, keda võib pidevalt kohata maailma eri paigus veemessidel, veevõistluste žüriides ja eksperthindajana veetootmistes, Petit Ermitage’i hotellis Hollywoodis. Hotelli restoranile Patina on mees loonud 48 erinevast pudeldatud veest koosneva maailma esimese veemenüü.

Riese on veendunud, et sarnaselt veinile on ka veele ülimalt oluline terroir ehk maa. Veinide puhul räägitakse terroir’ist kui millestki, mis annab veinile tema hinge – sellest, mis pinnasel veiniväädid kasvavad, mis on selle pinnase happesus, mineraalsus ja muud karakteristikud, oleneb ka see, milline on fermenteeritav vein. Sama seis olevat veega, kus iga erinev pinnas dikteerib vee maitse, aroomi ja isegi värvi. Miks see oluline on? Aga sellepärast, et lisaks maitsete ja aroomide tundmisele on sommeljee olulisim töö oma valitud joogi – enamasti veini, aga ka õlle ja muude napside – oskuslik ja sümbioosne paaripanemine toiduga.

Siin tuleb nüüd mängu üks lühend – TDS ehk

total dissolved solids

, mis tähistab iga erineva vee mineraalset koostist, mis omakorda vastutab selle konkreetse vee maitse ja aroomi eest. TDS-i tasemed näitavad, kui palju naatriumi, magneesiumi, kaltsiumi ja muid mineraale vees on, ning selle kaudu saab otsustada, kuidas mingi vesi toiduga sobitub. Sellest, kas vee TDS-i tasemed on 20 milligrammi või 3000 milligrammi, oleneb ka see, millise toidu juurde vesi sobib.

Martin Riese lubab, et ta suudab iga toidu juurde panna just sellise vee, mis toidu maitseid tugevdab ja esile toob. Võimas lubadus ...