Veefilter turgutab tervist: inimene vajab aktiivses elus puhast vett



Kindlasti on tark juua vett kohe hommikul, sest öö jooksul kaob kehast palju vett hingamise ja uriini kaudu, aga ka higina.
Kindlasti on tark juua vett kohe hommikul, sest öö jooksul kaob kehast palju vett hingamise ja uriini kaudu, aga ka higina.BRITA

Vett on inimesel vaja otseselt selleks, et elus püsida, seda teame me kõik. Teame ka seda, et üle 60 protsendi inimesest on vesi. Vesi on meie rakkudes, organites, nahas, kasutame vett oma kehatemperatuuri kontrollimiseks ja üldiseks toimimiseks. Kaotame vett hingates, higistades ja tualetis käies. See tähendab, et vee, eriti puhta vee tarbimine on meile väga oluline.

Toome kohe välja ühe olulise tähelepaneku: vett võib alati juua, pigem isegi natukene rohkem kui ette nähtud. Vett võib juua, kui on kurb olla või ärevus ründab, vett võib juua lihtsalt igavuse peletamiseks. Vesi võtke kaasa, kui lähete kodust välja, vesi võtke kaasa töö tegemise juurde. Vesi olgu alati laual!

Koroonaepideemia on surunud enamiku inimesi koduseinte vahele, kus on üsna tavaline, et me ei taju, kui keha jääb vedelikupuudusse. See aga on halb nii mõistusele kui ka tervisele üldiselt. Köögiletil seisev veekann filtreeritud veega aga meenutab iga kord sellest möödudes, et võiks võtta lonksu kosutavat vett. Pealegi välistab kodus ise vee filtreerimine selle, et oleks vajadus minna poodi endale midagi joodavat tooma.

Nii … läheme teemaga aga edasi ja rohkem süvitsi …


Seda, kui palju me iga päev vett vajame, oleneb tervest reast teguritest: inimese kaalust, aktiivsusest, kliimast, niiskusest, haigustest, vigastustest ja nii edasi. Vett on vaja, et keha saaks toimida, et liigestel oleks vajalikku lubrikanti, et silmad, suu ja nina limaskestad oleks niisked ning saaksid oma ülesandeid täita, ajutegevus – nii pea- kui ka seljaaju – on otseselt seotud veega, vere hulk oleneb veest ja nii edasi.

Kui liikuda inimese santehniliste süsteemide juurde, on vett vaja selleks, et viia kehast välja kõik mürgid ja „prügi”. Vett läheb vaja neerude ja maksa töös, vesi hoiab „iste” pehmena, et ei tekiks kõhukinnisust. Tegelikkuses algab toidu teekond inimeses juba suus süljega kokku puutudes, sest süljes leiduvad ensüümid alustavad esimesena toidu lammutamist, et toidus leiduvad ained oleks paremini ja kiiremini kehale omastatavad. Sülje tootmiseks on aga vaja vett.

Ilma veeta ei ole kuidagi võimalik ka ajutegevus ja veepuuduse esimene nähe ongi mõttetöö aeglustumine. Veepuudusele viitavad ka nõrkus, peapööritus ja muud sümptomid. Kõiki neid tundeid on võimalik kaotada, juues paar klaasi puhast vett. Samuti saab kõik kehalised toimingud kiireks ja normaalseks, kui regulaarselt mõni klaas vett juua.

Kokkuvõte: vesi aitab meil omastada vajalikke aineid toidust, hoiab keha parimas konditsioonis, lubab meil toimida 100-protsendilise aktiivsusega.


Millal on tark vett juua?

Kindlasti on tark juua vett kohe hommikul, sest öö jooksul kaob kehast palju vett hingamise ja uriini kaudu, aga ka higina. Peale selle aitab suure klaasi toasooja vee joomine lahjendada maomahla ja keha ainevahetus kiiremini tööle saada. Vett tuleks kindlasti juua ka enne igat sööki, seda samal maomahlaga seotud põhjusel. Ka ööks valmistudes võiks ennetavalt juua kas vett või teed.

Kindlasti tuleb vett ekstra kogustes juua trenni eel, selle ajal ja ka järel, sest keha on kaotanud palju vedelikku ning veehulk on vaja taastada. Siinkohal oleks aga vaja juua filtreeritud vett, kuhu on lisatud vajalikud soolad, mineraalid, vitamiinid ja muud toitained. Kindlasti tuleks juua rohkem vett, kui ollakse kõrgemates kohtades, näiteks mägedes. Põhjus on hapniku hõredusest tingitud kiiremas hingamises, mille kaudu kaob kehast ka rohkem vedelikke. Kindlasti on vaja rohkem vett juua kuumades piirkondades ja palavatel päevadel – keha kaotab higi ja hingamise kaudu palju vedelikku.

On veel mõned olukorrad, mille puhul tuleks haarata klaas vett regulaarsemalt: kui on pohmell, kui on palavik, kui olete rase või toidate rinnaga, kui on kõhulahtisus. Vedelikupuudusele viitab ka see, kui lisaks kehvemale mõttetööle on hingeõhk halva lõhnaga – see tähendab, et sülje tootmine on pidurdunud. Keha vajab vett!

Ning loomulikult: vett tuleb juua alati, kui tunneme janu, ja alati, kui tunneme nälga. Enamik kordi, kui tunneme nälga, soovib keha hoopis vett.


Kui palju vett on inimesel päevas vaja?

Rusikareegel ütleb, et täiskasvanud mees vajab ööpäevas ligikaudu neli liitrit vett, naine aga 2,8 liitrit vett. See ei tähenda, et kogu see vesi peab olema üksnes joogivesi, sest umbes 20 protsenti oma päevasest vedelikuvajadusest saame söödud toidust, millele lisanduvad vedelikurikkad puuviljad oma protsendiga. Ülejäänud vedelik võiks tulla nii teest, kohvist, mahlast, puljongist kui ka veest, filtreeritud kraaniveest. Suurem hulk vedelikku võiks päevas olla ikkagi puhas vesi.

Kuid nagu mainitud sai, siis oleneb inimese veevajadus väga paljudest detailidest ja olukordadest. Näiteks kui teete trenni, lisage kohe kogu tavaolukorras tarbitavale veele 10–15 protsenti. On aga üks kindel võimalus oma veevajadust hinnata ja see on uriini kaudu: kui uriin on väga tugeva värvi ja lõhnaga, joote liiga vähe, kui aga uriin on kergelt kollane, on veehulk kehas normaalne.

Rõhutame veel kord juba loo alguses välja toodud tähelepanekut: vett võib alati juua, pigem isegi natukene rohkem kui ette nähtud. Vett võib juua, kui on kurb olla või ärevus ründab, vett võib juua lihtsalt igavuse peletamiseks. Vesi võtke kaasa, kui lähete kodust välja, vesi võtke kaasa töö tegemise juurde. Vesi olgu alati laual!

NB! Filtreerige oma igapäevane joogivesi enne selle joomist, kasutades selleks BRITA veefiltreid!


Kas kookosvesi on parem janukustutaja kui tavaline filtreeritud (kraani)vesi?
Mõnele meeldib kookosvesi ja selle maitse, teised jälle vihkavad seda vedelikku. On aga selge, et kookosvesi on viimase kümnendiga muutunud maailma trendikaimaks joogiks. Kas sellel trendil on lisaks maitse-eelistusele ka sisuline põhjus? Kookosvesi on vedelik, mis kurnatakse välja kookospähkli keskelt, filtreeritakse ja pakendatakse. Kas kookosvesi on aga nii imeline organismi rehüdreerimise võimega vedelik, kui arvatakse, ja peale selle veel suurepärane pohmelliravim?

Uuringud ütlevad, et tavalisel kraaniveel ja kookosveel ei ole eriti mingit vahet, mõlemad rehüdreerivad inimese organismi sama edukalt. Ülikoolikraadiga toitumisnõustaja Lisa Drayer nõustub uuringutega. Tema soovitus on, et kookosvett võiks enne treeningul või niisama vee aseainena tarbimist väikeses koguses testida. Uuringud on näidanud, et osal katsealustest tekitas kookosvesi puhitusi ja gaase.

Ka dieedi pidamisel ei soovita toitumisnõustaja kookosvett kasutada. Tema hinnangul ei ole mitte mingit tõendust, et kookosvesi on dieedil parem kui tavaline vesi. Ainevahetus aeglustub, kui organism on dehüdreerunud, kookosvesi aga ei aita kaasa, kuna selles on rohkem kaloreid kui vees. Kookosvee 30 milliliitris on 1 gramm suhkrut ja ligi 7 kilokalorit.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui on soov juua vee asemel midagi põnevamat, kuid veele sarnast, siis kookosvesi sobib selleks väga hästi. Samas ei ole mingeid andmeid, et kookosvesi oleks parem kui tavaline filtreeritud kraanivesi.

NB! Filtreerige vesi enne joomist, kasutades selleks BRITA veefiltreid!

Maitsete lisamine muudab vee põnevaks
Vesi on iseenesest mõnus, kosutav ja turgutav, kuid vahel on hea seda nestet põnevamaks timmida. Olgu siis mõnel lihtsal viisil, nagu mullide või sidruniviilu lisamine, või võttes appi keerulisemad alkeemilised protsessid, nagu infuseerimine, keetmine ja nii edasi. Siin on kolm soovitust, kuidas vesi põnevamaks muuta.
  1. Lisage veele marju ja puuvilju. Kõige lihtsam viis oma veejoomine maitserikkamaks, aga ka kasulikumaks muuta. Tsitruseliste vette viilutamine annab veele C-vitamiini ja muid häid aineid, antioksüdantiderikkad marjad kannavad ka need ained vette edasi. Peale selle saab koos veega need marjad ja puuviljadki ära süüa.
  2. Vette saab maitseid ka leotada. Selge on see, et viitame siin peamiselt tee ja kohvi valmistamisele, aga ärge võtke eesmärgiks kuuma joogi valmistamist. Cold brew on kohv, mis valmistatakse jaheda vee ja värskelt purustatud kohvipuru koos hoidmisel 12 tunni jooksul. Tegemist on kofeiinirikka külma kohvijoogiga. Samuti saab infuseerida pika aja jooksul vette rohelist teed. Ka on võimalik tsitruseliste pikemal vees leotamisel valmistada nii-öelda kontsentraate, mida oma joogiveele lisada.
  3. Vesi sobib smuutidesse. Tõeline trendijook smuuti nõuab vett, et olla joodav. Tehke smuutist pigem vedelam, vähemate koostisosadega, joodav ja karastav, mitte kõhtu täitev vedelik. Lihtsa smuuti koostisained on kaks klaasi vett, pool kurki, üks kiivi, pool õuna ja pisut jääd.
NB! Filtreerige vesi enne maitsejookide valmistamist, kasutades selleks BRITA veefiltreid!
Toome kohe välja ühe olulise tähelepaneku: vett võib alati juua, pigem isegi natukene rohkem kui ette nähtud. BRITA