SUUR DEBATT | Valimiste juhtkolmik ristab piigid raha, naiste palkade, noorte tööharjumuste, vaktsineerimise ja saastavate kohvitopside üle

 (234)

Kas erakondade poolt lubatav digi- ja IT-Eesti võiks tuua inimestele lühema töönädala? Ärge hakake lootma.

Juba sel nädalal avanevad virtuaalsed e-hääletamise kastid ning kohe-kohe algab ka eelhääletamine. Valimispäevani on poolteist nädalat, mistõttu kutsus Delfi kolme suuremat toetust omava erakonna juhid hääletuseelsesse suurde väitlusvooru: tõenäoliselt tuleb järgmise valitsuse juht just nende seast ja keegi või paar neist peab vedama riigikogu opositsiooni.

Vastavalt osaliste kõrgele staatusele, kerisid ka hääled Delfi Stenbocki maja vaatega stuudios Go Hotel Shnelli konverentsiruumis kohati päris kõrgeks. Suures debatis oli Mart Helmel, Kaja Kallasel ja Jüri Ratasel esimene võimalus koos kommenteerida rahandusministeeriumi arvutusi erakondade valimislubaduste maksumusest, mis parteide vahel üpris erinevaks kujuneid.

EKRE esimees Mart Helme kaitses kõva häälega oma programmi, millega lubatakse riigieelarvesse paari miljardi suurune auk tekitada. „See on tüüpiline meie rahandusministeeriumile. Ma ei võta absoluutselt nende arvutusi tõsiselt!,“ teatas Helme ja pahandas, et rahvuskonservatiivide katteallikaid pole üldse arvestatud.

Seotud lood:

Ta arvas, et ühe miljardi saaks kohe bürokraatia ja ametnike arvu kahandamise pealt kokku võtta.

„Sellist miljardit kindlasti ei ole,“ vangutas Keskerakonna esimees Jüri Ratas pead.

Tulud teadmata

Samas ei suutnud rahandusministeerium Ratase enda programmist leida ühtegi eelarve tulu tekitavat lubadust – tagasivalimist sooviv peaminister teatas, et tulud on olemas küll: „Bürokraatia vähendamine, eelarve analüüs, mida pole 10 aastat tehtud. Ja me ei saa ära unustada digitaliseerimist.“

Seepeale torkas Reformierakonna esinaine Kaja Kallas, et Ratas pole kolme eelarvega suutnud neid samu asju teha. „Jüri jutt on ilus – sõnad on hästi ilusad, teod näitavad miskit muud. Jüri Ratas on kokku pannud kolm riigieelarvet. Ei ole seal seda bürokraatia vähendamist, kahe ja poole aastaga on vähendatud 100 ametnikku. Taavi Rõivase valitsus vähendas 1500 ametnikku aastas!“

Kuid inimestele on oluline nende enda hakkamasaamine ja sissetulek. Eesti paistab Euroopas jätkuvalt silma meeste-naiste suure palgalõhe poolest, naised teenivad keskmiselt veerandi võrra vähem meestest, mis pole rahuldav.

Nii Kaja Kallasel, kui Jüri Ratasel olid mõtted, mida saaks teha.

Palgad Eestis avalikuks?

Kallas pakkus, et palgalõhet tekitab muuhulgas vanemapalga süsteem, mida tuleks kohendada kaasaegsemaks: „Meil on vanemahüvitise süsteem, mis hoiab naised pikalt kodus. Kui naised naasevad tööle tagasi, siis on nende palk jäänud samale tasemele ja sealt tuleb ka palgalõhe. Kui suudame soodustada emade ja isade vahel võrdsemat lastega tegelemist, siis ka palgalõhe väheneb,“ leidis ta.

Ratas oli sellega nõus, kuid pakkus veel sammu edasi – tema hinnangul peaks hakkama palkade suuruseid avalikustama. „Kõigepealt avalikustamise küsimus. Oleme seda tänases valituses mitmeid kordi arutanud. Avalikus sektoris see on, aga kus seda pole ja see nõuab sotsiaalpartneritega kokkulepet, et me näeksime ka avalikustamise põhimõtet ka erasektoris, kasvõi ettevõtete siseselt,“ leidis ta.

Helmel oli aga naiste palkade suurendamisest oma nägemus: „Ma ütleks ikka nii, seal kus on võrdsus, pole vabadust ja seal kus pole võrdsust on vabadus. Inimesed on vabad töökohti valima, ja kui ta valib madalama palgaga töökoha, siis on see ka tema valik,“ sõnas ta.

EKRE liider lisas, et statistikas on süüdi ka vene rahvusest naistöötajad, kes halva keeleoskuse tõttu madala palgaga töökohtadel töötavad.

Alkohol toob kurja

Debatis tõusetus ka alkoholiaktsiisi teema, kus nii Helme kui Kallas andsid Ratase pihta tuld Lätti läinud maksude osas. Samas Ratas kaitses otsust ja seletas ka, et maksude alandamine ei tooks raha kohe lihtsalt tagasi eelarvesse.

Küll aga jäi Ratas tõsisemaks sama valdkonnaga seotus teise statistilise näitaja osas – mullu kasvas alkoholijoobes sooritatud kuritegude hulk Eestis väga märkimisväärselt ehk lausa 7,5%.

„Mul ei ole mingit rõõmu selles, et alkoholijoobes kuritegevuse hulk on kasvanud. Sellega tuleb töötada. Oleme püüdnud tänases valitsuses tõsta piirkondlike politseinike osakaalu ca 50 politseiniku võrra. Ja oleme tõstnud ka politsei kiirreageerimise võimekust, mis aitab kuritegevuse avastamisele ja ärahoidmisele kaasa. Aga see statistika on igatahes miinuspoole statistika, millega tuleb edasi tegeleda,“ möönis Ratas.

Kallas arvas, et aktsiiside alandamine võiks ka selle probleemi lahendada – ta ei leidnud, et maksualandus võiks omamorda veel suurema kuritegevuse tõusunurga tekitada.

„Kõik need kahjud on täna juba tekkinud. Inimesed joovad rohkem ja kuritegevus on tõusnud, see mida aktsiis peaks ära hoidma. Kui teadvustame probleemi, siis peab selle lahendama ja lahendus on see, et teeme selle aktsiisi korda,“ leidis Reformierakonna juht.

Suurim üksmeel debatis tekkis kolme liidri vahel seoses laste vaktsineerimise küsimusega. Tuli välja, et mitte keegi neist ei toeta vaktsiinivastaseid vandenõusid.

Teiste seas teatas Mart Helme: „On selge ja pikk praktika, et vaktsineerimised on ära hoidnud igasuguseid epideemiaid ja pandeemiaid. pikaajaline praktika näitab, et vaktsineerimine aitab haigusi ära hoida.“

200 000 kohvitopsi probleem

Kolmel erakonnaliidril tuli arutada ka noorte muutuvaid tööharjumusi – vähem eelistatakse püsivat tööd ja tahetakse pigem töötada täna siin, homme seal. Kõik juhid paistsid ütlevat tööandjatele, et harjuge sellega ära. Kallase sõnul on tegemist paratamatu uue trendiga ning Eesti peaks tööseadusi hakkama selleks kohandama. Rataski ei näinud võimalust paindlikkuse soovile kätt ette panna. Helme leidis, et tööandjad hakaku korralikult palka maksma, siis tuleb ka püsivus.

Äkki oleks muutuva töö ja suure digitaliseerimise valguses põhjust hakata rääkima töönädala ametlikult lühendmaisest? Selle peale tuli kõigilt kolmelt kiire ja ühemõtteline vastus, mida saab teada saadet vaadates.

Samuti saab debatist teada, kes erakonna liidritest lahendaks põõsa alla heidetavate kohvitopside ja plastnõude küsimuse prügi sorteerimist propageerides, kes kaaluks kohvitopsimaksu ja kes nõuab mugavaid prügikaste bensiinijaamadesse.

Muide, üle Euroopa on koolilapsed alustanud streikimisaktsioone, sest ei näe, et ministrid teeksid midagi kliimamuutustega võitlemiseks. Mida ütleks Ratas või Kallas või Helme Eesti koolilastele, kui neid peaks aktsioon nakatama?

Saate lõpust saab kiirete vastuste voorus teada, kas liidrite arvates on laulupeo piletid liiga kallid või mitte, kas linnade tuleks keelata ahjude kütmine ning kas Konstantin Pätsi monument sobib ikka Toompeale või mitte.