Rahvas valis parlamenti rohkem naisi kui kunagi varem

 (15)
Rahvas valis parlamenti rohkem naisi kui kunagi varem
Merry Aart (roosas jakis) tosin aastat tagasi koos Tartu tollase maavanema Esta Tammega.Foto: Raivo Tasso

Lisaks sellele, et Eesti saab endale esimest korda naispeaministri, on kasvanud ka naiste arv parlamendis.

Riigikogu uues esialgses koosseisus on 28 naist, seega on naisi parlamendis pisut enam kui veerand saadikuist. Neli aastat tagasi oli esialgses koossseisus naisi 24.

Ei ole üllatav, et suurim on naiste osakaal sotside seas – pooled SDE kümnest rahvaesindajast on naised: Marina Kaljurand, Katri Raik, Heljo Pikhof, Helmen Kütt ja Riina Sikkut.

Enam naisi ehk 11 õrnema soo esindajat tuleb siiski valimised ülekaalukalt võitnud Reformierakonnast. Lisaks Kaja Kallasele pääsesid parlamenti Maris Lauri, Urve Tiidus, Annely Akkermann, Vilja Toomast, Keit Pentus-Rosimannus, Heidy Purga, Liina Kersna, Kristiina Šmigun-Vähi, Signe Kivi, Yoko Alender.

Pea kolmandik oravapartei saadikutest on naised (32,3 %).

Keskerakonnast sai parlamenti 8 naist: Yana Toom, Marika Tuus-Laul, Anneli Ott, Maria Jufereva-Skuratovski, Kadri Simson, Mailis Reps, Kersti Sarapuu, Siret Kotka-Repinski. Keskerakonna 26st saadikust moodustavad naised 30,7 protsenti.

EKRE 19st rahvaesindajast on naisi 3: Helle-Moonika Helme, Kert Kingo ja Merry Aart. Kingo ja Aart on uued ja avalikkusele tundmatud naissaadikud Riigikogus. Kingo on kogenud jurist ja kriminaaluurija, kes on töötanud pikalt politsei-ja piirivalveameti kriminaalosakonnas uurijana ning maksu- ja tolliameti erimenetluse talituses juristina. Aart kuulub EKRE juhatusse ja tegeleb Lõuna-Eestis põllumajandusvaldkonna koolitaja ja nõustajana. Naine on lõpetanud EPA (praegu EPMÜ) loomakasvatuse erialal.

Isamaal on ette näidata vaid üks naissaadik: endine ajakirjanik Viktoria Ladõnskaja-Kubits.

2015. aastal sai parlamenti 24 naist, 2011. aastal 20 naist, 2007. aastal 24 naist, 2003. aastal 19 naist ja 1999. aastal 18 naist.