Miks Reformierakond teie hinnangul Keskerakonna valis oma läbirääkimiste partneriks?
Seda oskavad nad ise kõige paremini kommenteerida, miks nad sellise valiku tegid, aga ma arvan, et see on pigem mugavusvalik. Mida vähem osapooli on koalitsioonis, seda lihtsam on teoreetiliselt kokku leppida. Teiselt poolt, küllap nad lootsid esimeste konsultatsioonide tulemusena, et Keskerakond on pärast valimistulemust, mis päriselt nende ootustele ei vastanud, võib-olla leplikum ja tunduvalt järeleandlikum kui sotsiaaldemokraadid ja meie.

Kas saite juba konsultatsioonidel aru, et eelistus kisub pigem Keskerakonna poole?
Ei saanud, aga seda võis ühe variandina arvestada, sest kui Reformierakond alustas paralleelseid läbirääkimisi kahel suunal, võis ju arvestada ka võimalusega, et nad langevad teise otsuse. Sellised läbirääkimised tekitasid teatud segaduse kõigis, kes Reformierakonnaga läbi rääkisid. Õhku jäi teadmatus — seda enam, et esialgu nad kinnitasid ja Kaja Kallas ütles otsesõnu välja, et nende esimene eelistus on Sotsiaaldemokraadid, Isamaa ja Reformierakond – nad alustavad sellest. Aga hiljem siis selgus, et nad ikkagi alustasid kahe paralleelse läbirääkimisega.

Oli teil siis mingeid ületamatuid erimeelsuseid, mis said takistuseks?
Ei, me nii kaugele ei jõudnudki oma läbirääkimistega kahe päeva jooksul, et saaks seda väita. Me põgusalt rääkisime, mis meid ühendab, ja markeerisime põgusalt ka need teemad, kus meil on erinevad seisukohad, kus on vaja läbirääkimiste käigus mõlemal poolel pingutada, et jõuda mingisuguse ühise tulemuseni. Niisugused läbirääkimised meil tõesti olid, aga detailsemalt me kuhugi ei jõudnud, et olla veendunud ühe või teise asja võimalikkuses või võimatuses. Nagu Kaja Kallase kommentaaride põhjal võib öelda, pole ta esile tõstnud konkreetseid teemavaldkondi või üksikküsimusi, mis oleksid Reformierakonna otsuse taga. Pigem on põhjus, et koalitsioonipartneritena võivad Sotsiaaldemokraadid ja Isamaa olla ebamugavad.

Kas olete Reformierakonnas selles mõttes pettunud ka, et kui nad peaksid tulema uue läbirääkimiste pakkumisega teie juurde, siis kas oleksite seda valmis seda üldse vastu võtma?
Oi, ei ole meie kindlasti pettunud. Poliitikas pettumisega ei jõua kuhugi kaugele, ei ole mõtet kunagi üheski olukorras pettuda või ka ülemeelikult rõõmustada. Tuleb ikka kaine mõistusega tegutseda. Praegu alles protsess käib ja mina olen orienteeritud ikka lõpptulemusele.

Mis puudutab edasisi samme, siis praegu me mingeid paralleelseid läbirääkimisi ei pidanud. Pidasime õigeks, et kui me oleme Reformierakonnaga laua taga, siis me teisi läbirääkimisi ei alusta. Nüüd oleme meie oma otsustes vabad ja kindlasti ka kohustatud rääkima läbi teiste erakondade esimeestega võimalike teiste koalitsioonide moodustamiseks, mida ma ka kindlasti teen. Meil on ikkagi soov oma programmilisi seisukohti ja lubadusi püüda selles riigikogu koosseisus maksimaalselt ellu viia ja seda saab teha eelkõige koalitsioonis. Nüüd on meil vabadus ja me saame ka ausalt läbi rääkida teiste erakondadega.

See tähendab siis Keskerakonna ja EKRE-ga?
Jah. Me pole alustanud neid läbirääkimisi. Eks Keskerakond ilmselt suhtleb esialgu Reformierakonnaga — ma saan täiesti aru —, nad peavad jõudma selgusele, kas nad alustavad läbirääkimisi või ei alusta. Ma arvan, et nad vajavad aega, et eneses selgusele jõuda. Aga mina kindlasti millalgi, võib-olla homme või ülehomme, võtan kontakti ja räägin nendega ja samamoodi kindlasti EKRE-ga.

Aga tundub see teile tõenäoline, et Keskerakond tahaks sellises liidus osaleda, arvestades näiteks nende suurt venekeelset valijaskonda?
Keskerakond peab arvestama, et kõik ülejäänud erakonnad, kes on praegu parlamendis, on soovinud minna üle ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile ja on seda ka kinnitanud. Nii et kui Keskerakond tahab olla ükskõik millises koalitsioonis selles parlamendikoosseisus, peab ta arvestama, et see teema kolaläbirääkimistel niikuinii tõusetub.

Mis puudutab mugavusvalitsust, mille on otsustanud valida Reformierakond, siis sellist ju päriselt praeguses parlamendikoosseisus moodustada pole võimalik. Oleks ju lihtne ühtsel maailmavaatelisel alusel valitsuskoalitsioon, aga paraku on valija andnud mandaadi, mis eeldab keerulisemat koalitsiooni moodustamist. On valik, kas erimeelsused on rohkem liberaalse ja konservatiivse maailmavaate vahel või erimeelsused on rohkem parem- ja vasakpoolse maailmavaate vahel. Igal juhul jääb koalitsiooni rindejoon – olgu see siis Sotsiaaldemokraatide, Isamaa ja Reformierakonna koalitsioon, Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon, Reformierakonna ja EKRE koalitsioon või Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon. Kõikidel nendel koalitsioonidel on maailmavaatelised erisused ja rindejoon läheb erineva koha pealt. Ei ole võimalik lihtsat valitsuskoalitsiooni moodustada.