"Vabaerakond on valimisprogrammides ainsana asunud seisukohale, et keskkonnaministeeriumist tuleb loodusvarade kasutamise järelevalve (keskkonnainspektsiooni) funktsioonid üle viia siseministeeriumisse PPA alluvusse. Reformierakonna enda valimisprogrammis taoline mõtestatud arusaam aga puudub," kinnitas Nurm.

Keskkonnainspektsioon on riiklik järelevalveasutus, mille eesmärk on kontrollida looduskeskkonna kaitseks kehtestatud seaduste ja normide täitmist. Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet kõigis keskkonnakaitse valdkondades ja rakendab keskkonnaalaste õigusrikkumiste puhul riikliku sunni vahendeid: määrab trahve, teeb ettekirjutusi ning nõuab välja keskkonnale tekitatud kahju. Lisaks keskkonnaalastele väärtegudele menetleb keskkonnainspektsioon ka keskkonnakuritegusid.

Nurme sõnul tuleb keskkonnaministeeriumi haldusalasse jätta klassikalise looduskaitse teemade ja keskkonnakasutamisega tegelemine – kaitsealad, kaitsealused liigid, loodusvarade (vesi, õhk, maavarad, loomastik, taimestik) kaitstusega ja kiirgusohutusega tegelemine, jäätmekäitlus, keskkonnaseire, loodusvarade arvestus, lubade väljaandmine jms.

"Sellise ettepaneku laiem tagamõte on viia Eesti keskkonnapoliitikast välja huvide konflikt lahutades kõikide loodusvarade haldamise ja järelevalve funktsioonid. Teine selline suurem huvide konflikt sisaldub metsandusvaldkonnas, kus keskkonnaministeerium tegeleb samal ajal nii metsanduse haldamise ja turukorralduse kui ka selle keskkonna järelevalvega," selgitas Nurm.

Vabaerakonna esimehe hinnangul tuleks tagada ka keskkonna järelevalveametnike regulaarne koolitus. "Keskkonnainspektsiooni inspektorid tuleb koolitada keskkonna-konstaabliteks vastavuses kutsetasemele. Luua tuleb pädevusastmed – konstaabel, uurija ja struktuurijuht. Keskkonnaalaseid süütegusid tuleks edaspidi käsitleda majandussüütegudena," leidis Nurm.

"Selleks et PPA suudaks keskkonnainspektsiooni ülesannetega hästi hakkama saada, tuleks loodusvaradega sooritatavate tehingute kontrollimiseks luua ühtne loodusvarade haldamise IT-süsteem, kus kogu loodusvaraga sooritatav majandustsükkel on tervikuna läbipaistev ning jälgitav. Süsteemist peab saama ühine kasutusvahend loodusvarade arvestusele, kasutuslubadele, politseile, maksuametile ja omavalitsusele," lotles Nurm.

Tema sõnutsi tuleks ka abipolitseinike seadust ja anda neile lisaõigus tegeleda keskkonnajärelevalve küsimustega. "Seda tööd suudaksid teha ennekõike need, kes on keskkonna järelevalve tööst huvitatud, eriti vastavat eriharidust ja kogemusi omavad isikud."

Ühtlasi leidis ta, et tuleks reorganiseerida ka kohalike omavalitsuste järelevalvesüsteemi, jättes haldusmenetluse omavalitsustele, väärteomenetlused tuleks aga üle anda politseile. "Aktiivne valimisperiood on just kõige õigem aeg, kus arutadagi taolisi teemasid rohkem süvitsi," märkis Nurm.