BLOGI ja FOTOD | ETV teises poliitikadebatis vaieldakse hariduse ja teaduse üle

 (57)

Poliitikahooaja teises "Valimisstuudios" on fookuses haridus, teadus ja innovatsioon. Stuudios on Mailis Reps (Keskerakond), Marju Lauristin (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Maris Lauri (Reformierakond), Tõnis Lukas (Isamaa), Jaak Valge (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Tiiu Kuurme (Vabaerakond), Jüri Ginter (Eestimaa Rohelised) ja Lauri Hussar (Eesti 200).

ETV "Valimisstuudio" 13.02.19
"Valimisstuudio" sai läbi. Järgmisel nädalal on teemaks julgeolek. 
Lauri ütles, et teadlastel peab olema uurimisvabadus, kuid need teadmised tuleb ka ühiskonna heaks tööle rakendada. 
https://twitter.com/agopress/status/1095787681727033344
Lukase sõnul on vaja tõsta doktoranditoetust. Ilma selleta ei ole tema sõnul võimalik saada uusi teadlasi.
Valge avaldas arvamust, et Eestis koolitatakse liiga abstraktse ettevalmistusega doktorante. 
Repsi sõnul on suur osa teaduse rahastamisest bürokraatlik, sest suur osa rahast tuled Euroopast. 
Eesti 200 sõnul tuleks rakenduslaadsete lahendustega edasi liikumiseks kaasata Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. 
Reformierakond soovib luua rakendusuuringute keskuse. Lauri sõnul on see leivinud Põhjamaades ning Eestil on samuti aeg sellega tegelema hakata. Ka rohelised toetavad seda. 
Lauristini sõnul on ülikooli ja teaduse edu võti selles, et uurija ühtlasi õpetab. 
Rohelised leiavad, et riik peaks rohkem soodustama eraettevõtete investeeringuid teadusesse. Ühe variandina selleks nimetas Ginter maksusoodustusi. 
Kuurme tõi välja, et Eestis ei väärtustata humanitaar- ja sotsiaalteadusi. Samuti on probleemiks, et ei ole eestikeelset teaduskirjandust. 
Teadus- ja arendustegevusse tuleks Eesti 200 sõnul kaasata ka erasektor. Riigi kanda jääks üks protsent, teine protsent jääks erasektori kanda. 
Valge ütles, et EKRE ei kirjutanud teaduse rahastuse leppele alla, sest see oli formaalne, üht protsenti SKP-st ei peeta reaalseks ning teadus tuleks "pöörata näoga Eesti poole". 
Lauri ütles, et on 99% veendunud, et teaduse rahastus suureneb. 
Meeldetuletuseks, täna kogunesid teadlased kehva rahastuse vastu valitsuse ette meelt avaldama. https://www.delfi.ee/article.php?id=85313807
Kolmanda teemana võetakse ette teadus ja selle rahastus. 
Lauristinilt küsiti Vakra plagiaadijuhtumi kohta. Lauristin ütles, et plagiaadi korral tuleb selle eest vastutus võtta. 
Lukase sõnul toimub magistriõppekavade puhul liiga kiire inglise keele peale üleminek. Magistritaset võiks tema sõnul õpetada ühes kõrgkoolis. 
https://twitter.com/jaanusmuur/status/1095782005382492164
Repsi sõnul ei tohi raha juurdesaamise tuhinas ära unustada hariduse kättesaadavust. Ülikoolidel peab olema rohkem vahendeid, aga kuidas koolid seda raha kasutavad, peaks olema ministri sõnul nende otsustada, mitte riiklikult paika pandud. 
Kuurme sõnul ei ole kvaliteetne haridus, kui magistri tasemel on kontaktõpet vaid kaks päeva nädalas ja ülejäänud päevadel teevad tudengid tööd, et hing sees püsiks. 
Lukas ütles, et sooviks vestluspartneritele punkte anda. Eesti 200 ja sotsid saaksid temalt miinuse. Samas nõustus ta sellega, et kõrgharidusse tuleb raha juurde suunata. 
Eesti 200 hinnangul tuleb rohkem raha teadusesse suunata, kui me ei soovi, et Tartu Ülikool ei langeks edetabelis sadu kohti madalamale. 
Lauristini sõnul läheb debatt jälle valele rajale, sest räägitakse, kuidas raha liigub. Tema sõnul tuleks rääkida hoopis sellest, et kõrgkooli õppejõule tuleb tasuda väärikas tasu ja ühiskondlikult hea positsioon, kui soovida head taset. 
Kuurmelt küsiti, kas tasuta kõrgharidus teeb üliõpilased laisaks. Ta vastas, et tudengite funktsionaalse lugemise oskus on väga kehval tasemel ning õpetajaõppesse bakalaureusetasemel ei tule "need kõige-kõigemad". 
Lauri ütles, et tuleks õppelaenude ja stipendiumite süsteeme paindlikumalt vaadata. 
Hussar selgitab, et inglisekeelsetelt õppekavadelt tuleb juurde raha ja välisõppejõude ning nende õppekavade vähendamine oleks ülikoolidele ja teadusele karuteene. 
Lauristini sõnul on täiesti mõttetu, et praegune reform keelab sama eriala nii eesti kui inglise keeles võimaldada. See tema sõnul tingibki selle, et õppekavad lähevad aina rohkem inglise keele peale ringi. 
Teise teemana võetakse ette kõrgharidus. 
Kuurme selgitab, et kui laps saata pärast põhikooli kaugemale õppida, siis kaob kogukonnatunne ning kasvab tõenäosus, et ta ei tule enam sellesse piirkondada tagasi. 
Repsi sõnul tekitab muret põhikooli kolmas aste, sest aineõpetajaid ei jagu kõigisse piirkondadesse. 
Hussar ütles, et algkool peaks olema võimalikult kodu lähedal ning lapsel ei tohiks kooli jõudmiseks kuluda üle poole tunni. Samuti väitis ta, et õpilaste arv on kasvamas. Oluline teema on tema sõnul hariduse kvaliteedi ühtlustamine, sest koolide tasemed on väga erinevad. 
Lauristin ütles, et põhikool on kogukonna süda. 
Valge sõnul on neil Eesti 200-ga ühine nägemus, et üldharidusele on raha juurde vaja. Stuudios kostub mitu turtsatust ning öeldakse, et kõik erakonnad on seda meelt. 
Ginter selgitab, et ta ei poolda koolide sulgemisel õpilaste arvu vaatamist. Tema sõnul tuleb arvestada ka teis aspekte, nt teiste koolide lähedust. 
Lukas selgitab, et Isamaa koolirahu tähendab muuhulgas seda, et põhikool oleks võimalikult kodu lähedal. 
Eesti 200 leiab, et tuleb suurendada keelekümbluse õpetajate koolitust. "Kui me seda ei tee, räägime nelja aasta pärast täpselt sama," ütles Hussar. 
Kuurme rõhutab, et õpe peab olema kõigis tasemetes eestikeelne, kuid lastel peab olema selle kõrval võimalus oma emakeeles õppida. 
EKRE pakub, et võiks olla kaks varianti: 1) eestikeelne kool ja 2) eestikeelne kool, kus on vene keele ja kultuuri süvaõpe. 
Ginteri sõnul pole probleem vene vanemates, vaid pigem eesti omadest. 
Lauristini sõnul on suurem probleem vanematega, mitte lastega. 
Lukas: "Kes tuli selle peale, et tehakse riigigümnaasium ja see ei ole sada protsenti eestikeelne?"
https://twitter.com/taavimiku/status/1095772669641924613
Kuurme ütles, et eeskuju võiks võtta Soomest. 
Ginteri sõnul on oluline, et koolid oleks valmis eestikeelsele õppele üleminekuks. Vähe räägitakse tema sõnul kahesuunalisest keelekümblusest. 
Hussar: "Koos õppimise mõte on hea mõte." Ida-Virumaale on tema sõnul vaja teistsugust lähenemist. 
Valge ütles, et EKRE jaoks on elementaarne eestikeelsele õppele üleminek ja lisas, et kui nemad oleks kümme aastat võimul olnud, siis oleks see tänaseks juba tehtud. 
Lauristin ütles, et lasteaedadesse on vaja laiemalt sisse tuua keelekümblus. Lisaks on eesti ja vene koolidel erinev koolikultuur, ka need tuleb Lauristini sõnul ühtlustada. 
Lukas sõnas, et kõigis haridusastmetel peab saama õppida eesti keeles.
Lauri lubas, et aegamööda pannakse venekeelsed koolid kinni ja vene lapsed hakkavad õppima eesti keeles. "Peame jõudma selleni, et meil on üks eestikeelne kool."
Viimase minuti ettevalmistused. 
Elurikkuse Erakond debatis ei osale, küll aga protestivad nad telemaja ukse taga.