DELFI TÖÖINTERVJUU | Kristina Kallas: erakonna rahastaja Priit Alamäe sõnaga peab arvestama

 (187)
Kas Kristina Kallas sobib peaministriks? Hääleta!

Uue jõu, Eesti 200 peaministrikandidaat on ka ise paaril kohtumisel erakonnale rahalist toetust küsinud.

Delfi valimiste-eelse peaministri kandidaatide tööintervjuude sarja võtab kokku vastselt loodud erakonna Eesti 200 juht Kristina Kallas.

Eesti 200 liidril tuli intervjuul aru anda nii oma partei niiditõmbajate mõju kohta, vene ja eesti laste ühtsesse kooli panemise ohtude kohta, Narva arendamise ning kleidikompromissi kohta.

Värskeimalt peaministrikandidaadilt uuritakse töövestlusel kohe, kelle käes on erakonnas tegelikult võim, kas tema või hoopis suurrahastajast ärimehe Priit Alamäe käes?

„Rahastaja sõna tuleb alati arvestada, sest raha on see piirang, mille raames tuleb teha otsuseid. Nii, et Priit Alamäe, kui rahastaja sõna loomulikult maksab, kui teeme reklaamikampaaniat,“ möönis Kallas.

Kuid ta kiirustas lisama, et otsused võtab vastu siiski juhatus, kus on rohkem liikmeid. „Eesti 200-l on 13 inimesest koosnev juhatus, meie erakonda juhib siiski juhatus,“ seletas Kallas, kes kinnitas, et ette on tulnud ka juhtumeid, kus Alamäe on teistele alla jäänud. „Näiteks koolivõrgu teemal nägi Priit visiooni ühtpidi ja meie teistpidi. Lõpuks jäi peale see, mida juhatus otsustas.“

Seotud lood:

Erinevalt näiteks Jüri Ratasest või Kaja Kallasest, kes on rääkinud, et erakonna esimehena nad ei ole oma parteile annetusi küsinud, ütles Kristina Kallas, et on pidanud kohtumisi raha küsimuseks.

„Olen paari inimesega kohtunud, kuid see pole minu töö.“

Kas kohtunud selle pärast, et nad on andnud erakonnale raha?

„Ei, kohtunud sellepärast, et arutada, kas nad on nõus erakonda rahaliselt toetama.“

Rahaliselt?

„Loomulikult rahaliselt.“

Paljud vanema generatsiooni inimesed ei ole just vaimustunud Eesti 200 ideest eesti ja vene lapsed ühtsetesse koolidesse panna, kuna Nõukogude ajal tekitas see platvorm, et lapsed saaksid rahvuste põhiselt arveid klaarida.

Integratsioon pole mugav

Kallas neid hirme ei jaganud. „Nõukogude ühiskonnas oli väga sügavalt sisse kirjutatud etniline konflikt. Kui seda ei lahenda ja paned kogukonnad ühte kooli, siis viid selle konflikti kolimajja sisse. Täna meil ei ole etnilist konflikti. Eestlased ja venelased ei vihka üksteist, meil on palju koole, kus õpivad eestlased ja venelased koos ja ei ole kaklusi, pole olnud kaklusi,“ kinnitas ta.

Kuid tunnistas, et suuremat sorti haridusreformi juures ei saa ka konfliktiriski täielikult välistada. „Loomulikult pole mul kindlust, et kui hakkame koolivõrku korrastama, ei teki tülisid, arusaamatusi ja kogukondade vahelist üksteise mittemõistmist. Integratsioon natuke ebamugav protsess kõigile, sest igaüks peab oma mugavustsoonist välja tulema. Palju mugavam on olla praeguses situatsioonis ja mitte sellest välja ronida. Integratsiooni protsessi on konflikt sisse kirjutatud, küsimus on selles, kui targalt me seda haldame.“

Pikalt Narva kolledži juhiks olnud Kallaselt päriti ka lisaks, kuidas suurendada Narvas eestlaste osakaalu, mille osas ta leidis, et tegelikult oleks vaja Narvas pakkuda rohkem eestikeelseid töökohti, et siduda sealne tööturg ülejäänud Eestiga.

Ta pakkus, et ühe meetmena aitaks eesti keele levikule kaasa IT töökohtade loomine närvas. „Riik võiks tulla näiteks selle taha, et Ülemistel asuvad IT ettevõtted viiksid oma arenduskeskused Narva ja need oleks eestikeelsed, osaliselt inglisekeelsed töökohad, neid on Narva hädasti vaja,“ seletas Kallas.

Kui intervjueerijad avaldasid leebet skeptilisust, et see paneks narvakad eesti keeles suhtlema, oli Kallasel näide tagataskus. Ta teatas, et bensiinijaama poodides juba asi töötab.

„Ma toon teile näite. Narvas on üks ettevõte, mis on täiesti müstiline eesti keele arendaja, see on Circle K. Lähete Narvas ükskõik, millisesse nende esindusse, saate ideaalse eestikeelse teeninduse. Küsisin, mis on teie ime võti? Nad ütlevad, et nõuame eesti kelle oskust ja oleme nõus selle eest rohkem palka maksma.“

Loe veel

Tööintervjuul tuli välja ka Kristina Kallase seni suurim poliitikasse minekuks suurim endaga tehtud kompromiss. „Olen pidanud õppima kleite kandma,“ märkis ta ja lisas, et isiklikult eelistaks ka peaministrina pigem teksaseid kanda.

Saates leiavad käsitlust veel Kristina Kallase temperament; keeled, milles ta on võimeline mõtlema ja Eesti 200 väärtused ning skandaalid.

Kristina Kallast intervjueerivad LP ja Kroonika peatoimetaja Ingrid Veidenberg, Eesti Päevalehe ja Delfi uudistejuht Mihkel Tamm ning ajakirjanik Raimo Poom.