Tagatoa palgasaade | Hinnatõusus süüdi Rõivas? Oleme Aafrikast ees või Leedust taga?
Delfi valimissaates läksid paremate töökohtade, palkade ja hinnatõusu küsimuses häälekalt vaidlema sotsiaaldemokraadist ettevõtlusminister Rene Tammist ning Reformi ridades riigikokku sooviv majandusekspert Andres Sutt.
Eesti inimesed tahavad paremaid töökohti ja suuremat palka. Euroopa suurim hinnatõus lööb eriti just vaesemaid inimesi, kuidas neid küsimusi lahendada?
Sotsist ettevõtlusminister Tammist avaldas saates kõigepealt lootust, et hindade kasv muutub edaspidi väiksemaks, sest nafta hind on langenud ja valitsus on otsustanud aktsiise enam mitte tõsta.
„Maksudest rääkides otsustas valitsus ka mõned aktsiisitõusud ära jätta ja ka see on avaldanud mõju. Ka Konjunktuuri instituut näeb hinnakasvu aeglustumist,“ teatas Tammist. Ta lisas, et samas peaksid palgad jätkama Eestis kasvu.
Opositsioonilise Reformierakonna esindajana polnud Andres Sutt sellega rahul. „Kindlasti on üks hinnatõusu lükkav tegur aktsiisipoliitika. Need on sammud, mida hinnatõusus silmas pidades tegema ei peaks.“
Ta lisas, et maksupoliitika ebaselguse tõttu on inimesed tarbimist kokku tõmmanud.
Tammist põrutas kohe vastu, et tema meelest pani aktsiisidest tulenevale hinnatõusule aluse Reformierakonna viimane valitsus „Kui räägime aktsiisidest, siis olulised tõusu otsused tehti Taavi Rõivase valitsuse ajal. Kaudsete maksude tõstmine on olnud ka Reformierakonna olulisi poliitikaid.“
„Aga mitte aktsiisi tõstmine 70 protsenti!“ hüüatas Sutt.
„Reformierakond tõstis järsku kange alkoholi aktsiisi. Mis puutub maagaasi aktsiisis, siis selle tõusu astmed otsustati ka Rõivase valitsuse ajal!“ jäi Tammist kõigutamatuks. Samas Tammist viina hinna Eestlase palga jaoks kalliks teinud poliitikat muuta ei taha. „Meie lähenemine on mitte järgmised neli aastat aktsiise tõsta ja oodata Läti järgi.“
Poliitikud võtsid seejärel ette paremate töökohtade loomise küsimuse. Tammist tunnistas, et Eesti ettevõtetes pole alati lood kõige paremad moodsate lahenduste kasutuselevõtuga. „Laiem küsimus on, kuidas väärtust loome, siin on küsimus tegevuse efektiivistamises, eriti töötlevas tööstuses, kus meil ei ole konkurentsivõime ei ole heas positsioonis.“
Sutt keeras vinti peale, öeldes, et olukord on kohe väga-väga halb. „Kui vaatame, siis töötleva tööstuse investeerimisvalmidus on olnud langustrendis. Seda on välja toonud ka Eesti pank ja pikaajalises vaates on see hästi-hästi halb. Kui vaatame eksporti, siis oleme turuosa kaotanud võrreldes konkurentidega,“ torkas ta ministri poole.
Tammist ei saanud nõus olla, tema meelest saab Eesti päris palju investeeringuid, mis loovad kõrgepalgalisi töökohti. „Investeerimise tase on Eestis ikka üks Euroopa kõrgemaid. Jah, see oli viimastel aastatel madalam, kuid pöördus eelmisel aastal tõusule.“
Nüüd oleme ministri sõnul terves Aafrikast mööda läinud „Eesti idufirmad kaasasid eelmisel aastal rohkem kapitali, kui terve Aafrika idufirmad kokku. Investeeringute osas olukord paranemas,“ uskus ta.
Sutt aga leidis, et Leedust oleme investeeringute meelitamises maha jäänud, sest seal aidatakse ettevõtteid sisuliselt, Eestis tehakse vaid turundust. „Vaatame oma naabreid, siis Leedu hoolitseb paremini sinna tulevate investeeringute eest. Eesti on olnud tublim turunduse osas, aga seestpoolt see pilt nii ilus ei ole,“ pakkus opositsiooni esindaja.
