Yle: Venemaa tervishoid on kokkuvarisemise äärel

 (298)
Yle: Venemaa tervishoid on kokkuvarisemise äärel
Foto: Sergei Bobõlev, TASS

Soome rahvusringhääling Yle teatab, et Venemaal on paljud tervishoiutöötajad koroonaviiruse epideemia tõttu viimse piirini viidud.

„Inimesi sureb ja ümberringi on suur hulk raskelt haigeid patsiente, keda ei suudeta aidata. Kui see jätkub rängas töötempos päevast päeva, ei tule kõik toime,” ütles Moskva psühhiaater Sergei Grišin telefoni teel Ylele.

Grišini hinnangul ei kannata umbes neljandik koroonapatsientidega tegelevast personalist praegust olukorda välja. Lisaks sellele haigestuvad paljud ise Covid-19-sse.

Moskva oblasti koroonahaiglas töötav Grišin ütles, et paljud tema töökaaslased on keeldunud koroonaperioodil tööd tegemast. Ta rääkis näiteks varem sõjapiirkondades töötanud juhtivast arstist, kes astus nüüd liiga suure vaimse pinge tõttu kõrvale.

„Tegemist on sageli kogenud, üle 60-aastaste arstidega. Nad kas kardavad ise haigestuda või oma lähedasi nakatada,” ütles Grišin.

Haiglapersonali grupiviisilistest töölt lahkumistest on teatatud üle Venemaa. Kaevatud on kaitsevahendite puuduse ja ränkade tingimuste üle.

Nii on lisaks Moskvale juhtunud muu hulgas Rostovi ja Vladimiri oblastis. Ainuüksi Kaliningradi oblastis on töölt lahkunud arste teadete kohaselt umbes 350.

Seotud lood:

Mitmetest Venemaa haiglastest on saanud haiguskolded, kus viirus on levinud laialdaselt töötajate hulgas. Seetõttu on mitmeid haiglaid tulnud täielikult karantiiniks sulgeda.

Võimud on tervishoiu probleeme pisendanud ega ole näiteks avalikult teatanud surnud arstide ja õdede arvu.

Isegi Vene sõltumatu meedia ei suuda alati probleemidest avalikult rääkida. Kardetakse karistusi „valeuudiste” levitamise eest.

Et arstid ametlikke andmeid ei usu, on nad hakanud ise surmade üle arvet pidama. Nimekirjas on praegu ligi 200 arsti ja õde, kelle surma seostatakse Covid-19-ga.

Värske küsitluse järgi kaebab kaitsevahendite puuduse üle 83% koroonapatsientidega töötavatest Vene arstidest.

Grišini sõnul on Moskvas ja Moskva oblastis tingimused koroonapatsientide ravimiseks paremad kui mujal riigis.

Kaitsevahendeid on näiteks piisanud tänu heategevusorganisatsioonide annetusetele. Siiski on teatatud kaitsevahendite puudusest Moskva kiirabis.

Grišini sõnul tekitab raskusi ka oskustega personali puudus.

Psühhiaatri haridusega Grišin on ise üks paljudest, kes on nüüd nakkushaiguste arstiks ümber koolitatud. Tema haigla kõik 500 voodikohta on praegu täis kopsupõletikusümptomitega patsiente.

Selliseid ainult koroonapatsiente ravivaid haiglaid on praegu Moskvas ja Moskva oblastis mitukümmend.

Personalipuuduse leevendamiseks on värvatud koroonahaiglatesse ka arstitudengeid.

Venemaa tervishoiuministeeriumi teatel töötab vabatahtlikult koroonapatsientidega umbes 41 000 tudengit. Meedias on aga teatatud, et sellisest praktikast keeldujaid on ähvardatud ülikoolist väljaviskamisega.

Töötingimused koroonahaiglates on rängad ka meditsiinitöötajate jaoks.

Vähemalt kuus tundi kestva vahetuse jooksul peab Grišinil kogu aeg seljas olema kaitsevarustus ning näiteks tualetis käia või vett juua ei saa.

„Suur osa arstidest on kuidagimoodi olukorraga kohanenud näiteks mähkmeid kasutades,” ütles Grišin.

Kui Grišin hakkas kuu aega tagasi koroonapatsiente ravima, kolis ta arstidele mõeldud ühiselamusse, et oma peret mitte nakatada.

„Loodan, et epideemia ei kesta kauem kui augusti lõpuni, sest juba nüüd pärast üht kuud hakkavad jõuvarud lõppema,” ütles Grišin.

Venemaa tervishoiusüsteemi on tabanud ka rasked õnnetused. Kahe koroonahaiglates aset leidnud tulekahju põhjustajaks peetakse Venemaal toodetud hingamisaparaate Aventa-M. Kokku suri kahe põlengu tagajärjel Peterburis ja Moskvas kuus inimest.

Kuigi Venemaal on hakatud avalikult rääkima, et haigestumise tipp on saavutatud, ei usu Grišin oma kogemuste põhjal, et tipp oleks saavutatud isegi Moskva piirkonnas, kus epideemia on seni olnud kõige ulatuslikum.

Grišin peab president Vladimir Putini otsust ühiskonna avamise kohta eelkõige poliitiliseks, aga samas ka mõistab seda.

„Paljud on olukorrast väsinud ning valmis ka muidu tervisega riskima ja välja tööle minema,” ütles Grišin.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!