Ministeeriumi kantseleiülem Kirsi Varhila ütles Ylele, et praegusi piiranguid võiks asendada lõdvematega või osast loobuda, kui koroonaviiruse testimist suurendatakse ja viirusega nakatunuid jälgitakse täpsemalt.

Soome läheks seega üle massipiirangutelt isikustatumatele ja täpsemini sihitud piirangutele.

„Kas mõnedest piirangutest saab loobuda või kas on teisalt vajadus määrata teistsuguseid piiranguid, võib-olla rohkem sihituid. See on see tervik, mida me nüüd läbi vaatame,” ütles Varhila.

Varhila on Soome koroonastrateegiat kujundava modelleerimisgrupi liige.

„Arutame, millised on riskid, kui mõnest piirangumeetmest loobutakse, ja kas on olemas mingi teine piirangumeede või muu abinõu, millega suudame seda tervikut ohjes hoida,” ütles Varhila.

Seni on Soome koroonastrateegia toetunud viiruse levimise aeglustamisele, et tervishoiusüsteemi toimetulekuvõimet epideemia ajal ei ületataks. Riigi suletuna hoidmine on aga majanduslikult kallis.

Soome Tervise ja Heaolu Instituudi (THL) teatel on valitsuse kehtestatud piirangud viiruse levikut aeglustanud.

THL-i juht Markku Tervahauta on kirjeldanud ajalehele Helsingin Sanomat viirusetõrje „hübriidmudelit”, mille puhul võiks piiranguid kaotada järk-järgult ja samas epideemiat ohjes hoida.

See nõuab aga ulatuslikku testimist, nakatumisahelate jälitamist ja nakatunute eraldamist.

Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi eesmärk on tõsta testimiste arv kuni 10 000-ni ööpäevas. Ministeeriumist teatati, et praegu tehakse avalikus sektoris maksimaalselt 3000 testi ööpäevas. Mais peaks jõutama 7500 testini ööpäevas.

Yle andmetel on kriteeriumid täitvaid testitavaid epideemia praeguses etapis vähem kui on testimisvõimekust.

Suure hüppeni testide arvus jõutakse Varhila sõnul enne lihavõtteid tehtud testimiskriteeriumide lõdvendamisega. Nüüd võib arsti otsusel testida ka kergete sümptomitega ja kõiki varustuskindluse seisukohalt kriitiliste valdkondade inimesi.

Soome valitsus arutab sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi erinevaid modelleeringuid ehk piirangute mõjusid viiruse levikule homme.

Kõige kiiremad otsused puudutavad suviste ürituste piiranguid ja koolide võimalikku avamist.

Kõige uuemate uuringuandmete järgi ja ekspertide sõnul ei ole koolide sulgemisel mingit erilist mõju viiruse levikule. Viirus ei kandu lastele ja noortele üle sama kergesti kui täiskasvanutele.

Seega tekib küsimus, kas koolide kinnihoidmine on enam vajalik.

„Laste sotsiaalsed kontaktid on üsna ulatuslikud. Kuigi lapsed ise praktiliselt ei haigestu ega nakata ka ilmselt eriti üksteist, kas nad nakatavad siis ikkagi vanemaid ja vanavanemaid ning teisi. Selles on küsimus, kui mõeldakse koolide meetmetele,” rääkis Varhila.