YLE: Läänemeri on maailma radioaktiivseim meri

Jaapani Fukushima tuumajaamaõnnetuse tõttu on merevee radioaktiivsus kasvanud märkimisväärselt kõrgeks. Vaikses ookeanis lahustub see radioaktiivsus aga kiiresti. Seevastu Läänemere radioaktiivsus püsib veel pikalt kõrgena 25 aastat tagasi toimunud Tšernobõli tuumaõnnetuse tõttu.

Soome kiirguskaitsekeskus (STUK) uurib jätkuvalt kiirgusalast olukorda Läänemeres. Näiteks Olkiluoto tuumajaama juurest püütud ahvenates on kümmekond bekerelli kilo kohta. Ohtlikust tasemest on see siiski kaugel. Kala ei tohi müüa, kui selle kiirgus on 600 bekerelli kandis, teatab YLE Uutiset.

„Läänemere kõrge tseesium-137 sisaldus on suurelt osalt Tšernobõli saaste tekitatud. Ka külma sõja aegsed tuumakatsetused annavad endiselt tunda,” ütles STUK-i direktor Tarja K. Ikäheimonen.

Radiatsioon püsib meres, sest Läänemeri on madal ja selle vesi vahetub aeglaselt, erinevalt suurtest ookeanidest. Läänemere rannikuriikide tuumaelektrijaamade osa kiirguses on väike.

Tšernobõli viimane radiatsioon kaob Läänemere veest umbes saja aastaga. Merepõhja kogunenud radioaktiivne tseesium kaob kolmesaja aasta pärast. Mõju kaladele on siiski olematu ja saaki võib muretsemata süüa, kinnitab Ikäheimonen.

Saatuslikum kui Läänemerele oli Tšernobõli saaste näiteks Kesk-Soome madalatele järvedele. Nendest püütud kala ei soovitata endiselt süüa üle paari korra nädalas.

„Merekalas on radiatsiooni mõni bekerell kilos, kuid siseveekogude kalas mõned tuhanded, sõltuvalt püügikohast,” ütles Ikäheimonen.

Kõige suurem oht on siinmail siiski maapinnast siseruumidesse tungiv radoon. Seda saab vältida õigete ehitustehnikatega. Radooni põhjustatud kopsuvähki sureb Soomes igal aastal 300 inimest.