Yle: erinevalt Eestist peetakse Soome lasteaedades mitmekeelsust rikkuseks ja eeliseks

 (62)
Foto: Anton Klink

Soome rahvusringhääling Yle teatab, et Eesti haridusministeerium valmistab ette koolieelse hariduse uut õppekava, milles perede mitmekeelsust peetakse probleemiks lapse keele arengule. Soomes suhtutakse Yle teatel mitmekeelsusse ja erinevatesse kultuuridesse teisiti ning seal leitakse, et laste vahelduvad keele- ja kultuuritaustad rikastavad ühiskonda.

Paljudes Helsingi lasteaedades on mitmekeelsus argipäev. Näiteks Kannelmäki Pelimanni ja Meri-Rastila lasteaedades on umbes 60 protsendil lastest erinev keele- ja kultuuritaust.

Pelimanni lasteaia õpetaja Soile Oleanderi sõnul on mitmekuluurilisest keskkonnast lapsele kasu, sest maailm on muutumas üha mitmetahulisemaks.

„On hea õppida elama mitmekeelses keskkonnas juba väikesest peale. See on eelis,” ütles Oleander.

Mitmekultuurilises lasteaias tutvuvad lapsed teineteise koduse taustaga. Näiteks Meri-Rastila lasteaeias tähistavad kõik lapsed Soome iseseisvuspäeva, jõule ja lihavõtteid, aga ka teiste kultuuride pühi.

Osa lastest räägib lasteaeda tulles soome keelt või muid Soomes „kodumaisteks keelteks” nimetatavaid keeli (näiteks rootsi keelt) hästi, osa üldse mitte. Soome keelt õpetatakse Pelimanni ja Meri-Rastila lasteaedades pildikaartide, laulude ja lugude abil.

Seotud lood:

„Panustamine soome keelde on tõeliselt tähtis, et lapsed saaksid koolis hakkama,” ütles õpetaja Sari Ertama Meri-Rastila lasteaiast.

Soomes ei mõelda, et oma emakeele rääkimine ja soome keele õppimine on omavahel vastuolus. Näiteks Meri-Rastila lasteaias võivad lapsed vabalt mängides oma emakeelt rääkida ja neile õpetatakse teineteise keeltes näiteks tervitusi.

„Õpetamisel jagatakse grupid nii, et sama keele rääkijad oleksid erinevates gruppides,” ütles Ertama.

Oleanderi sõnul mõtleb osa võõrkeelsetest vanematest, et lapsega peaks ka kodus soome keelt rääkima, kuigi keeleoskus on nõrk. Neid õhutatakse aga kodus oma emakeelt kasutama. Emakeel tagab kontakti oma kultuuri ja lähedastega.

„Emakeel on kõige tähtsam. Peab olema üks tugev keel, millele muude keelte õppimine põhineb,” ütles Oleander.

Eesti haridus- ja teadusministeeriumi “Lasteaia riikliku õppekava tööversioon” on tekitanud lapsevanemate ja haridustöötajate seas palju tuska. Dokumendi kokkupanekul ei arvestatud praegu kehtiva koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga, vaid koostati hoopis teistsugune, senisest rangemale kasvatusele rõhku panev õppekava. Samuti ei võtnud haridus- ja teadusministeerium koostamisel arvesse alushariduse spetsialistide esitatud ettepanekuid.
Ministeeriumis valminud dokumenti on lasteaiaõpetajad nimetanud tagurlikuks ja isegi nõukogudeaegseks. Haridusminister Mailis Repsi arvates see aga nii ei ole.

"Kui me vaatame detaile, siis see pole enam ammugi nõukaaegne, see on juba lausa Peeter Põllu ja Pätsu-aegne," ütles ta. "Seal ongi erinevad koolkonnad ja see on hea."

Dokumendis seisabki, et "Peeter Põllu õpetuse järgi tuleb kalliks pidada oma emakeelt, õpetada lastele rahvakombeid, tähistada rahvuslikke tähtpäevi ja mälestada rahvuslikke kangelasi (suurmehi ja -naisi) pidustustega, eraldades niimoodi pidupäevad argipäevadest".

Lisaks väidetakse, et lapse mäng ei ole lihtsalt lõbustusvahend, vaid tähtis kõlbelisi arusaamu mõjutav tegevus. Peatüki "Ühiste alusväärtuste loomine ja kõlbeline kasvatus" lõpetab tõdemus, et lapse kõlbelise arengu ja koolivalmiduse üle saab otsustada selle järgi, kas ta järgib kokkulepitud mängureegleid.

Lasteaia riikliku õppekava tööversioon on tekitanud pahameelt ka Facebookis, kus on loodud grupp, et õppekava tööversioon tagasi kutsuda.