„Mis puudutab Euroopat, siis pagulaste vastuvõtu küsimuses ei ole me loomulikult ühtsed,“ ütles Toom saates venekeelse Delfi vahendusel. „Ja meie solidaarsus käriseb kõigist õmblustest. Asi on selles, et ütleme Balti riikide puhul, sellesama Eesti puhul, oleme me alati teeselnud sellist Euroopa Šveitsi, meil oli ju kõik hästi. Tegelikult oleme me vaesed nagu kirikurotid ja nüüd, kui öeldakse, et meile tulevad pagulased, on meil skandaal 200 inimese pärast. Kuigi loomulikult on mõistetav, et igasugused numbrid, mis praegu kõlavad, on oma määratluselt valed, sest keegi ei oska neid numbreid kokku lugeda ega prognoosida.“

Sellega, et Euroopa Liit ei saa pagulaskriisiga hakkama, Toom siiski ei nõustunud. „Euroopas on 509 miljonit elanikku, see tähendab üle poole miljardi ja isegi kui (aastas) tuleb miljon pagulast, on see üldiselt lahendatav.“ Toom tuletas meelde, et Venemaa võttis omal ajal vastu miljoneid inimesi, kes saabusid Nõukogude Liidu endistest liiduvabariikidest, mida ülemaailmne üldsus ei märganud, ning kõik on kuidagi juurdunud.

„Kuidas Venemaa pagulasi vastu võtab? Öeldi föderatsioonisubjektile: sina võtab nii palju. Ja ta võtab. Aga meie ei ole föderatsioonisubjektid, me oleme kõik sõltumatud riigid. Lipetski oblasti rahvaarv on 1 100 000, üldiselt Eestiga võrreldav. Eelmise aasta pagulaste vastuvõtmise kvoot oli 3300. Ja keegi iitsatanud, andestage minu vulgaarsus. Aga meil, saate aru, on vaja, et iga riik oleks nõus. Balti riikide jaoks on see see kari, mille otsa laguneb müüt sellest, kui rikkad, edukad ja õnnelikud me oleme,“ rääkis Toom.

Toomi sõnul on mõned Euroopa Liidu riigid inimkapitali mõttes muutunud liidu vanade liikmete jaoks doonoriteks: „Meil on juba metsik puudus ajudest ja kätest, me meenutame pankrotieelseid ettevõtteid, kuhu jäävad stažöörid ja pensionärid. Ja Euroopa räägib meile, et me saadame teile pagulasi. Kas maksab siis imestada, et see kutsub ühiskonnas esile pingeid?“

Toomi sõnul ei saa pagulane dokumentide läbivaatamise ajal Eestis töötada vähemalt pool aastat. „Selles mõttes vaatan ma kerge kadedusega Venemaale, sest Venemaal võid sa alates esimesest päevast pärast dokumentide sisseandmist töötada. Alates konflikti algusest on Venemaa andnud ajutise pagulasestaatuse enam kui 600 000 Ukraina päritolu inimesele. Nad töötavad alates esimesest päevast, dokumente vaadatakse läbi kolm päeva. Alates dokumentide sisseandmise hetkest võivad töötada ka põgenikustaatuse taotlejad.“

Toom ei nõustunud teise saatekülalise, Venemaa erakonna LDPR esimehe Vladimir Žirinovskiga, kes ütles, et ennenägematu põgenikevooluga seotud olukorra eest Euroopas vastutavad need, kellel pole ajusid.

Žirinovski ja politoloog Sergei Mihhejev läksid üle üldistamisele ja tungisid raevukalt Euroopale kallale, kutsudes üles sellele, et Venemaa ei sekkuks pagulaskriisi lahendamisse ning jälgiks Euroopa loojangut rahulikult kõrvalt. Toom ütles vastuseks: „Ma olen kolmandat korda selles saates ja kõik kolm korda olen vastanud halva Euroopa eest. Aga teate, mina ei ole Angela Merkel. Ehk te kutsuksite tema ja loobiksite sõbralikult mütsidega. Lihtne asi: selleks, et siia tulla, oli meil koos Andrei Mamõkiniga (Euroopa Parlamendi liige Lätist – toim.) vaja mõningast... kindlameelsust. Meid selle eest eriti ei kiideta. Aga sellel pole mingit tähtsust, sest me tuleme rääkima. Niisiis laske rääkida nii kaua, kuni teiega räägitakse. Ma leian, et meie, Euroopa, tegime vea, keeldudes igasugusest partnerlusest Venemaaga. Muide, me mõlemad, nagu te aru saite, hääletasime vastu. Aga siin ja praegu on meil teiega kaks varianti: me räägime või ei räägi... Kui te kutsute meid selleks, et lasta välja auru selle pärast, et Merkelit ei saa kutsuda, siis vabandage, meil pole tõesti millestki rääkida.“

Toom tunnistas, et Euroopa parlamendis valitseb Venemaa isoleerimise retoorika: „Ametlikul tasemel püütakse eristada: on Putin, Putini režiim ja on Venemaa. Me püüame nüüd rääkida Vene rahvaga nagu eraldi, aga ei tule eriti välja, nagu näete. Ja iga kord arutades sanktsioonidepoliitikat kuuleme me oma kõige põikpäisematelt „pistrikelt“ Euroopa Parlamendis, et nad panevad Putini režiimi kõikuma. Ma küsin alati: mis tuleb siis, kui te selle kõikuma panete? Mis saab meist? Siin oleme meie, väike Eesti, kõikuma pandud Putini režiimi külje all... Kuidagi jubedavõitu. Vastust sellele küsimusele keegi loomulikult ei tea. Tuleb vigadest õppida. Aga õpime me kahjuks kehvasti. Tegelikult konstruktiivselt meelestatud inimeste hulk Euroopa Parlamendis kasvab. Kuigi väga aeglaselt.“

Jaga
Kommentaarid