WWF: maailma metsikute loomade arvukus on 44 aastaga kahanenud 60 protsenti

 (29)
WWF: maailma metsikute loomade arvukus on 44 aastaga kahanenud 60 protsenti
Foto: CARL DE SOUZA, AFP

Ohjeldamatu tarbimine on laastanud metsiku looduse, kutsunud esile massilise väljasuremise ja ammendanud Maa võime kustutada inimkonna kasvavat isu, hoitas Maailma Looduse Fond (WWF) täna.

Aastatel 1970-2014 on inimtegevuse tõttu kadunud 60 protsenti kõigist selgroogsetest loomadest – kaladest, lindudest, kahepaiksetest, roomajatest ja imetajatest – selgub WWF-i „Elusa planeedi” raportist, mis põhineb enam kui 4000 liigi ja 16 700 populatsiooni jätkuval jälgimisel üle maailma, vahendab AFP.

„Olukord on tõeliselt halb, see muutub üha halvemaks,” ütles WWF-i rahvusvaheline peadirektor Marco Lambertini. „Ainus hea uudis on, et me teame täpselt, mis on toimumas.”

Mageveefauna osas oli arvukuse langus vaadeldud 44 aasta jooksul lausa 80 protsenti. Regiooniti oli kadu kõige suurem Ladina-Ameerikas, kus on selle perioodi jooksul kadunud 90 protsenti vaadeldud loomadest.

Sõltuvalt sellest, milliseid eluvorme kaasatakse, on praegune liikide kao tempo 100-1000 korda kõrgem kui vaid mõnisada aastat tagasi, kui inimesed hakkasid Maa keemiat muutma ja teisi olendeid oma massiga välja tõrjuma.

Kaalu ehk biomassiga mõõtes on imetajatest praegu metsloomi vaid neli protsenti, ülejäänud moodustavad inimesed (36 protsenti) ja põllumajandusloomad (60 protsenti).

Seotud lood:

10 000 aastat tagasi oli see suhe ilmselt veel vastupidine.

„Statistika on õudne,” ütles dr Piero Visconti Austria rakendussüsteemide analüüsi rahvusvahelisest instituudist, kes on 80-leheküljelise raporti üks autoritest. „Erinevalt populatsioonide kahanemisest on väljasuremised tagasipöördumatud.”

Korallide jaoks võib juba olla liiga hilja.

Järjestikused kuumalained meredes on juba hävitanud pooled maailma madalvee korallrifid, mis toetavad veerandit kogu mereelustikust.

Isegi kui inimkonnal õnnestub hoida ülemaailmset soojenemist 1,5 kraadi juures, mis on mõnede teadlaste sõnul võimatu, on korallide suremus tõenäoliselt 70-90 protsenti.

Kahe kraadi võrra soojenenud maailm oleks korallidele surmaotsus.

Jahtimine, elukohtade kadu, saaste, ebaseaduslik kaubitsemine ja kliimamuutus, mida kõike põhjustab inimene, on olnud vaatamata looduskaitsealasele tegevusele liiga suur koorem taluda, märkis Lambertini.

„Teadlased nimetavad seda suureks kiirenemiseks,” ütles Lambertini. „See on energia, vee, puidu, kalade, toidu, väetiste, pestitsiidide, mineraalide, plastiku, kõige kasutamise eksponentsiaalne kasv viimase 50 aasta jooksul.”

„Me vajame uut ülemaailmset kokkulepet looduse kohta,” ütles Lambertini.