Wikileaksile dokumente lekitanud Manning oli lähedal enda ülespoomisele
Veebiküljele Wikileaks Ühendriikide valitsuse saladokumentide lekitamises süüdistatav sõdur Bradley Manning tunnistas reedel kohtueelsel istungil, et oli lähedal sellele, et ennast vanglas voodilina abil üles puua.
USA armee reamees Bradley Manning on juba üle kahe aasta vahi all olnud. Ta arreteeriti Iraagis teenimise ajal süüdistatuna sadade tuhandete saladokumentide Wikileaksile lekitamises, vahendab BNS.
Ühendriikide sõjaväekohus võib mehele eluaegse vanglakaristuse määrata, kui ta otsustakse kõige tõsisemas tema vastu esitatud süüdisustes ehk "vaenlase abistamises" süüdi mõista.
Manningu kaitsjate argument on, et sõduri suhtes ebaõiglaselt karmi vangistuse tõttu peaks kohus juhtumi menetlemise lõpetama.
Prokurörid esitasid reedel oma väite toetuseks, et Manningu tahtlus endalt elu võtta oli väljaspool kahtlust, sõduri kongist võetud voodilina, mis oli poomise läbiviimiseks sobivalt kinni seotud.
Süüdistajad soovivad seeläbi näidata, et Manningut tulebki range jälgimise all karmides tingimustes vangis hoida, sest muidu poob ta ennast üles.
Vaidluse all on ka kohtualuse vaimne tervis.
Kui kohus peaks leidma, et Manningut on alates kinnipidamisest 2010. aasta mais ahistatud ja väärkoheldud, võivad süüdistused ära langeda või lõplik karistus väheneda.
Pärast vangistust USA Kuveidis asuvas sõjaväebaasis, kus ta väidetavalt ennast üles puua soovis, peeti teda vahi all merejalaväebaasis Quanticos Virginia osariigis.
Quanticos hoiti teda 23 tundi päevas isoleerituna. Niisugust kohtlemist peetakse suitsiidiriski tekitavaks.
Manningu kaitsemeeskonna sõnul oli kohtualuse nn. "enese vigastamise ennetamise" režiimi näol tegemist alandava kohtlemisega.
Prokurörid näitasid kohtualusele saalis ka teist silmust, kuid Manning seda meenutada ei suutnud. Lisaks esitasid süüdistajad kohtule Manningu kirja, kus ta kirjutas, et ta plaanis enesetappu, kuid ei viinud seda ellu.
Neljapäeval kirjeldas Manning kohtule kinnipidamisrežiimi, mille tõttu ta vaimselt murduma hakkas. Enda sõnul sunniti teda valveasendis paljana pikka aega seisma.
Süüdistajad omakorda esitasid tõestusmaterjali selle kohta, et Manning ei kurtnud Quanticos veedetud kaheksa kuu jooksul teda külastanud inimestele kordagi sealse režiimi üle ning kirjeldas seda ühele külalisele hoopis "paremana kui see, mille järgi enamik selle riigi vange elab".
2011. aasta aprillis viidi Manning Quanticost üle Kansasesse Fort Leavenworthi sõjaväebaasi.
Prokuröri sõnul on mees lekitanud Wikileaksile sadu tuhandeid saladokumente Iraagi ja Afganistani sõjast ning diplomaatilisi memosid, seades sellega ohtu riigi julgeoleku ja liitlastega koostööd teinud inimeste turvalisuse. Armee prokurörid on andnud siiski mõista, et ei kavatse riigireetmise eest nõuda surmanuhtlust.
Manningu kohtuprotsess algab järgmise aasta veebruaris.
