WikiLeaksi rahaasjad on väga salajased
Juulis, pärast 76 000 salastatud Afganistani-dokumendi avalikustamist, ütles Julian Assange Londonis intervjuus, et osad valitsused ja korporatsioonid, mis on WikiLeaksis avaldatud materjalide pärast vihased, on juba blokeerinud ligipääsu leheküljele ja avalikustajad kardavad, et nende lehekülje toimimiseks vajalik infrakstruktuur ja rahalised vahendid on ka edaspidi sihtmärgiks, kirjutab Wall Street Journal.
"Vastukaaluks on WikiLeaks loonud komplekse annetuste kogumise ja jagamise süsteemi, mis jätab raha päritolu ja kasutamise segaseks," rääkis Assange. Skeem põhineb 2001. aastal surnud häkkeri mälestuseks Saksamaal asutatud fondil.
Möödunud aasta lõpul suleti WikiLeaksi lehekülg lühikeseks ajaks rahanappusele viidates, kuid Assange'i kinnitusel on alates 2010. aasta algusest saadud umbes miljon USA dollarit ehk umbes 12 miljoni Eesti krooni suurune summa.
WikiLeaksi finantsvõrgustiku keskmes on Saksamaal asuv Wau Holland Foundation. WikiLeaks julgustab annetajaid panema oma panuse fondi arvele, mis Saksamaa seaduse kohaselt ei tohi annetajate nimesid avalikustada.
"Oleme registreeritud Austraalias raamatukoguna, oleme registreeritud fondina Prantsusmaal, oleme registreeritud Rootsis ajalehena," ütles Assange. Samamoodi on kaks organisatsiooni registreeritud USA-s.
Assange'i kinnitusel saab WikiLeaks umbes poole oma rahast tagasihoidlikelt annetajatelt läbi kodulehe ja teise poole "isiklikest kontaktidest", mis sisaldab ka "miljonitega inimesi, kes lähenevad meile ja ütlevad, et ma annan sulle 60 000 või 10 000," ütles ta ilma rahaühikut täpsustamata.
WikiLeaksi esindaja Daniel Schmitti sõnul vajab WikiLeaks aastas umbes 200 000 USA dollari ehk umbes 2,4 miljoni Eesti krooni suurust summat tegevuskulude katmiseks. Peamiselt on tegemist serverite rendimaksetega, kulutustega riistvarale ja reisimisele.
