WikiLeaks: Putin ütles Halonenile, et Talvesõda oli viga

 (63)
WikiLeaks: Putin ütles Halonenile, et Talvesõda oli viga
AP/Scanpix

Äsja Venemaa presidendiks valitud Vladimir Putin ütles 2000. aasta juunis Soome presidendile Tarja Halonenile, et tema arvates tegi Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin vea, kui ründas 1939. aastal Soomet, selgub WikiLeaksi dokumentidest.

„Venemaal oli piisavalt maad ja ta ei pidanud ennast kaitsma,” leidis Putin Helsingin Sanomate vahendusel.

Helsingin Sanomate ajakirjanikel oli võimalus tutvuda Oslos Norra ajalehe Aftenposten valduses olevate WikiLeaksi dokumentidega.

Värske presidendi Putini ja Haloneni vaheline esimene ametlik kohtumine toimus 7. juunil 2000. Kohtumise sisu said peaaegu kohe teada ka USA diplomaadid.

„Putin tahtis hirmsasti Haloneniga mõõtu võtta,” kirjutas USA suursaadik Soomes Eric Edelman oma raportis 12. juunil 2000. „Nendevaheline sõnavahetus meenutas kohati kahe advokaadi oma.”

Edelman sai juba samal õhtul Moskvas olukorra kohta kirjelduse presidendi kantseleiülemalt Jaakko Kalelalt.

Kalela sõnul jäi Halonen enesele Putiniga kohtudes kindlaks, mille peale Putin oli ühel hetkel öelnud: „Sa oled väga ohtlik naine.”

Kaks päeva hiljem käis Soome välisministeeriumi idasuhete juht René Nyberg täpsemalt aru andmas ilmselt Helsingi Kaivopuisto linnaosas USA saatkonnas.

Edelmani sõnul edastas Nyberg ameeriklastele nii Soome raporti teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele kui ka detailsema Soome valitsuse siseraporti.

Karjala küsimus ei olnud Haloneni Venemaa-visiidi ametlike teemade hulgas, kuid tõusis siiski esile. Putini sõnul võis pidev jutt Karjala tagastamisest kahjustada Soome ja Venemaa kahepoolseid suhteid.

Kuigi Putini arvates oli Nõukogude Liidu rünnak Soome vastu viga, ütles ta, et tema meelest ei saa tehtut olematuks muuta ning Soome ja Venemaa vahelist piiri ei saa muuta. Putin sidus Karjala seisundi Jaapani põhjaterritooriumi seisundiga ja nimetas viimast peamiseks põhjuseks, miks Venemaa ei saa Soomega mingeid muudatusi ette võtta.

Halonen teatas, et tema seisukoht on selge: ta ei tee ettepanekut Karjala küsimuse uuesti arutama hakkamiseks. Soome valijad teadsid seda, kui tema poolt hääletasid. Halonen nentis, et ei saa takistada teisi soomlasi oma vaateid esitamast.

WikiLeaksi dokumentidest selgub, et Soome juhtkond hoidis 2000. aastate esimesel aastakümnel USA Helsingi saatkonda regulaarselt ja katvalt kursis muuhulgas Soome ja Venemaa juhtkonna kohtumiste kohta.

USA diplomaadid olid huvitatud Soome välispoliitikast ja ennekõike Venemaast. Kümned Venemaad puudutavad dokumendid maalivad pildi USA ja Soome väga lähedastest suhetest.

Presidendilossi ja välisministeeriumi ametnikud käisid enamasti suursaatkonnas Kaivopuistos. Ainuke, mis USA ja Soome täielikust liitlassuhtest puudub, on NATO liikmelisus. Mitmetes USA raportites peegeldub pettumus selles, et Soome ei taha NATO-sse.