Putinil oli tõenäoliselt eelinfot Litvinenko vastu suunatud operatsiooni kohta, arvas USA asevälisminister Daniel Fried, kui ta vestles 2006. aasta 7. detsembril Pariisis tollase president Jacques Chiraci nõuniku Maurice Gourdault-Montagne'iga, vahendab Guardian.

Kahe kõrge ametniku jutuajamine leidis aset vaid kaks nädalat pärast Litvinenko surma. Gourdault-Montagne ei uskunud, et Litvinenko mürgitamine oli otsene käsk Kremlist, ning pakkus, et selle saatsid korda isiklikul initsiatiivil tegutsenud agendid, kes tahtsid endise kolleegiga "arveid õiendada".

Fried aga kahtles, kas Vene salateenistuse töötajad oleksid ikka selle tapmise ilma Putini otsese heakskiiduta lõpule viinud. "Stsenaarium, kus Kreml pole teadlik Litvinenko vastu suunatud vandenõust, pole tõenäoline, kui võtta arvesse Putini tähelepanu detailide suhtes. Venelased käitusid suurenenud enesekindlusega, mida võib tõlgendada arrogantsusena," sõnas Fried ja kutsus üles Moskva suhtes karmimat positsiooni võtma.

Fried töötab endiselt USA diplomaadina, president Barack Obama pani talle ülesandeks Guantanamo sõjaväevangla sulgemist puudutavad küsimused.

Litvinenkot puudutav info jookseb läbi ka teistest WikiLeaksis avaldatud telegrammidest. Näiteks Saksamaalt pärinevad andmed räägivad sellest, kuidas Saksa eriteenistused leidsid mitmelt poolt radioaktiivse poloonium-210 jääke. Leiud olid seotud Vene ärimehe ja endise KGB agendi Dmitri Kovtuniga, kes kohtus samuti Litvinenkoga enne viimase surma.