Al-Megrahi vabastati 2009. aasta augustis humanitaarsetel kaalutlustel Šotimaal asuvast vanglast. Avalikkusele öeldi, et ta kannatab eesnäärmevähi käes ja sureb peagi. Ameerika Ühendriigid olid terroristi vabastamise üle väga pahased, sest Lockerbie kohal toimunud lennukiplahvatuses hukkus 189 USA kodanikku, kirjutab Reuters.

1988. aastal aset leidnud plahvatuses purunes Šotimaal Lockerbie kohal Pan America lennuk. Kokku hukkus 270 inimest. Al-Megrahi elab jätkuvalt Liibüa pealinnas Tripolis.

Aajalehe The Guardian avaldatud WikiLeaksi materjalidest selgub, et USA Liibüa suursaadiku teate kohaselt oli Liibüa valmis katkestama kõik kaubanduslikud suhted lühikese etteteatamisega ning oleks katkestanud või väga oluliselt piiranud ka poliitlisi suhteid Suurbritanniaga. Samuti oleks saareriigi saatkondade ees asutud korraldama meeleavaldusi.

Kaudselt ähvardati ka, et Suurbritannia diplomaatide ja teiste kodanike elu-olu Liibüas muutub raskemaks ja nende turvalisus on ohus. Teated pärinevad 2008. ja 2009. aastast, mil al-Megrahi ka vabastati.

Suurbritannia toonane justiitsminister Jack Straw eitas ajalehele veelkord igasuguseid väiteid Liibüa-poolsetest surveavaldustest.

Varem käesoleval aastal said avalikuks andmed, mille kohaselt oli naftakontsern British Petroleum avaldanud Šotimaa omavalitsusele survet al-Megrahi vabastamiseks.