WikiLeaks: eraldi Balti kaitseplaani ei saanud koostada, sest Venemaa pole NATO-le ametlik oht
Daalderi sõnul on siiski olemas võimalus Baltimaade nõudmistele sisuliselt vastu tulla. Näiteks võib modifitseerida olemasolevat Poola kaitseplaani. Daalder teeb ettepaneku alustada kõrgetasemelist agentuuridevahelist diskussiooni Balti kaitseplaani väljatöötamiseks.
USA esindaja kirjutab, et kaitseplaani väljatöötamise poolt ollakse kõige kõrgemal tasemel ning USA president Barack Obama ütles seda 28.-29. septembril 2009 toimunud NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni viisidi aja Washingtoni.
NATO sisemised protsessid ja alliansi poliitika muudavad Daalderi sõnul ebatõenäoliseks ainuüksi Balti riike puudutava kaitseplaani väljatöötamise. Balti riigid usuvad selgelt, et Vene Föderatsioon kujutab neile tulevikus julgeolekuriski ja tahavad kaitseplaani selle riski vastu, kirjutab Daalder.
Külma sõja järgne NATO on aga korduvalt teatanud, et ei pea Venemaad enam ohuks, ütleb Daalder. „Nagu me nägime Vene-Gruusia sõja ajal, võtavad paljud liitlased väga valuliselt isegi vihjet sellele, et allianss ja Venemaa on uue külma sõja kursil. Riigid nagu Saksamaa nõustuvad väga väikese tõenäosusega nimetama Venemaad selgesõnaliselt potentsiaalseks ohuks, eelistades väita, et allianss peab leidma viisi, kuidas Moskvaga koostööd teha,” kirjutab Daalder.
Daalderi sõnul on vaatamata raskustele siiski võimalik astuda samme, et Balti riikide nõudmistele sisulistelt vastu tulla ja näidata, et allianss on valmis neid kaitsma. NATO ühendatud väejuhatus hakkas oma peakorteris mitteametliku planeerimisega tegelema pärast Gruusia sõda. Samuti on Daalderi sõnul võimalik üle vaadata olemasolev Poola kaitseplaan. Ka on olemas NATO kiirreageerimisjõudude mitmed üldised tegevusplaanid, mis puudutavad suhteliselt üksikasjalikult esialgse sisenemise operatsioone. Neid võib Daalderi sõnul edasi arendada Balti riikide kaitseplaaniks.
Daalderi sõnul on USA võtnud ette mitmeid kahepoolseid samme Balti riikide julgustamiseks. Siiski rõhutab Daalder, et Balti riikide kaitsmine peab jääma NATO artikli 5 järgseks kohustuseks, mitte ainult USA omaks. Kui allianss ei suuda jõuda konsensusele selles suunas positiivsete sammude astumiseks, kaotavad Balti riigid jätkuvalt allianssi usku, mis on USA strateegiliste eesmärkide vastane.
