WHO: leetritesse nakatus mullu maailmas ligi 10 miljonit inimest ja suri üle 140 000, enamik lapsed

 (15)
WHO: leetritesse nakatus mullu maailmas ligi 10 miljonit inimest ja suri üle 140 000, enamik lapsed
Foto: GLEB GARANITŠ, REUTERS

2018. aastal nakatus leetritesse ligi 10 miljonit inimest ja neisse suri 140 000, peamiselt last, teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) eile.

WHO teatel oli enamik eelmisel aastal leetritesse surnuid alla viieaastased lapsed, kes ei olnud vaktsineeritud, vahendab Reuters.

„See, et ükski laps sureb vaktsiiniga ärahoitavasse haigusse nagu leetrid, on ausalt öeldes pöörane ja kollektiivne ebaõnnestumine maailma kõige haavatavamate laste kaitsmisel,” ütles WHO peadirektor Tedros Adhanom Ghebreysus.

Pilt 2019. aasta kohta on veelgi halvem, teatas WHO. Esialgsed andmed kuni novembrini näitavad kolmekordset kasvu võrreldes 2018. aasta sama perioodiga.

USA on juba teatanud suurimast leetrite juhtumite arvust viimase 25 aasta jooksul ning 2018. aastal kaotasid „leetrite vaba” staatuse Euroopa riigid Albaania, Tšehhi, Kreeka ja Suurbritannia.

Seotud lood:

Käimas olev leetrite puhang Vaikse ookeani saareriigis Samoal on nakatanud üle 4200 inimese ja tapnud üle 60, peamiselt imiku ja lapse. Sealset võitlust leetrite vastu takistab häälekas vaktsineerimisvastane liikumine.

Ülemaailmselt on vaktsineerituse tase langenud ligi aastakümne, teatas WHO. 2018. aastal sai WHO ja UNICEF-i andmetel esimese leetrite vaktsiini doosi 86% ja täieliku kaitse saamiseks soovitatava teise doosi alla 70% lastest.

Leetrid on üks nakkavamaid teadaolevaid haigusi – nakkavam kui näiteks ebola, tuberkuloos või gripp. See võib säilida õhus või pindadel tunde pärast nakatunud inimese lahkumist, seades ohtu igaühe, kes ei ole vaktsineeritud.

Rikkamates riikides on vaktsineerituse tasemed langenud, sest mõned vanemad on vaktsineerimise vastu religioossetel või filosoofilistel põhjustel. Usaldust vaktsiinide vastu õõnestavad ka võimude umbusaldamine ja ümber lükatud müüdid seoste kohta autismiga.

Oktoobris avaldatud uuring näitas, et leetritega ei kaasne mitte ainult surma või tõsiste tüsistuste nagu kopsupõletiku, ajukahjustuse, pimedaks või kurdiks jäämise oht, vaid haigus võib kahjustada ka ohvri immuunsüsteemi kuudeks või aastateks, mistõttu on leetrid läbi põdenud vastuvõtlikud teistele ohtlikele haigustele nagu gripp või tõsine kõhulahtisus.

WHO andmed näitavad, et 2018. aastal oli ülemaailmselt 9 796 400 leetrite juhtumit ja haigusega seoses suri 142 300 inimest. 2017. aastal olid need numbrid vastavalt 7 585 900 ja 124 000.

Kõige rängemini tabasid leetrid mullu Libeeriat, Kongo Demokraatlikku Vabariiki, Madagaskarit, Somaaliat ja Ukrainat. Nendes viies riigis registreeriti ligi pool kõigist juhtumitest.