WHO Hiina-missioon leidis võimalikke jälgi koroonaviiruse suurema esialgse puhangu kohta 2019. aastal

 (85)
WHO Hiina-missioon leidis võimalikke jälgi koroonaviiruse suurema esialgse puhangu kohta 2019. aastal
WuhanFoto: ALY SONG, REUTERS

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uurijad, kes käisid Hiinas koroonaviiruse päritolu uurimas, avastasid märke selle kohta, et haiguspuhang Wuhanis oli 2019. aasta detsembris palju ulatuslikum, kui varem arvati, ning nad püüavad saada ligipääsu sadadele tuhandetele vereproovidele, mida Hiina ei ole neil veel lubanud uurida.

WHO missiooni juhtiv uurija Peter Ben Embarek ütles CNN-ile, et missioon leidis mitmeid märke ulatuslikuma leviku kohta 2019. aastal, sealhulgas tehti esimest korda kindlaks, et juba detsembris oli Wuhanis üle tosina erineva viirusetüve. Meeskonnal oli võimalus rääkida ka esimese patsiendiga, kes Hiina võimude väitel haigestus. Tegemist on 40. eluaastates kontoritöötajaga, kelle kohta ei ole andmeid reisimise kohta ja kes tunnistati nakatunuks 8. detsembril.

„Viirus ringles detsembris Wuhanis laialdaselt, mis on uus avastus,” ütles Wuhanist Šveitsi naasnud Embarek CNN-ile.

WHO toiduohutuse spetsialist lisas, et Hiina teadlased esitlesid neile 174 koroonaviiruse juhtumit Wuhanis ja selle ümbruses 2019. aasta detsembris. Neist sada kinnitati laborianalüüside ja veel 74 patsientide sümptomite kliinilise diagnoosiga.

Embarek ütles, et on võimalik, et see Hiina arstide varakult märgatud arvatavasti tõsiste juhtumite suurem number tähendab, et haigus võis detsembris Wuhanis tabada hinnanguliselt enam kui tuhandet inimest.

Seotud lood:

„Me ei ole teinud selle kohta mingit mudeldamist,” ütles Embarek. „Aga me teame umbkaudselt, et nakatunud elanikkonnast umbes 15% osutub tõsisteks juhtumiteks ja suur enamus on kerged juhtumid.”

Embareki sõnul laiendas 17 WHO teadlasest ja 17 Hiina teadlasest koosnenud missioon viiruse geneetilise materjali tüüpi, mida detsembri varastest juhtumitest uuriti. See võimaldas uurida ka osalisi geneetilisi proove, mitte ainult täielikke. Tulemuseks oli see, et koguti esimest korda 2019. aasta detsembrist viiruse SARS-COV-2 13 erinevat geenijärjestust. Need võivad anda väärtuslikke andmeid haiguspuhangu geograafia ja ajastuse kohta enne 2019. aasta detsembrit, kui neid uuritakse koos muude patsientide andemetega Hiinas.

Viiruse nii paljude variantide avastamine võib viidata sellele, et see oli ringelnud kauem kui vaid üks kuu, nagu mõned viroloogid on varem oletanud. See geneetiline materjal on tõenäoliselt esimene füüsiline tõend antud teooria kinnitamiseks.

Embarek ütles, et meeskond loodab uurida bioloogilisi proove, millele nad esimesel reisil ligi ei pääsenud, eriti tuhandeid proove Wuhani verepangas, mis ulatuvad tagasi kahe aasta taha.

„Seal on olemas umbes 200 000 proovi, mis on nüüd kindlustatud ja mida võib kasutada uuteks uuringuteks,” ütles Embarek. „See oleks fantastiline, kui me saaksime nendega tööd teha.”

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!
  • Nutitelefoni rakendus HOIA teavitab sind, kui oled olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Vaata lähemalt!