Mobiliseerimine hõlmab luure keskagentuuri (CIA) salajasi töötajaid, rahvusliku julgeoleku agentuuri (NSA) küberspionaaživõimekusi, satelliidisüsteeme ja muid luurevahendeid, teatasid ametnikud, kirjeldades nihet ressurssides kõigis luureagentuurides, mis olid varem pööranud tähelepanu Venemaalt terrorismile ja USA sõjatsoonidele, kirjutab Washington Post.

Ühe ametniku sõnul on need sammud osa jõupingutustest USA luurevõimekuste taastamiseks pärast seda, kui need jätkasid kõhetumist ka veel siis, kui Venemaa hakkas ennast taas globaalse jõuna kehtestama. Viimase kahe aasta jooksul on Moskva agressioon, sealhulgas Krimmi annekteerimine, sekkumine sõtta Süürias ja kahtlustatav roll häkkimisoperatsioonides USA ja Euroopa vastu USA-d üllatusena tabanud.

Ühe kõrgetasemelise USA luureametniku sõnul on terrorism endiselt USA luureteenistuste peamine mure, kuid viimased korraldused Valgest Majast ja rahvusliku luuredirektori büroost (ODNI) on Venemaad luureprioriteetide nimekirjas esimest korda pärast Nõukogude Liidu lagunemist ülespoole tõstnud.

Ametnikud rõhutasid, et kuigi vajadust paremate luureandmete järele Venemaa kohta peetakse kiireloomuliseks prioriteediks, ei ole kavatsust viia CIA-d või teisi luureagentuure tagasi külma sõja olukorda. Siis suunasid USA luureagentuurid tihti 40 protsenti või rohkem personalist ja ressurssidest Nõukogude Liidu ja tema kommunistlike satelliitide jälgimisele.

Ametnike sõnul kulutavad CIA ja teised agentuurid nüüd Venemaaga seotud spionaažile kõige rohkem kümme protsenti oma eelarvest ja viimase kahe aasta jooksul on see kasvanud.

Kriitikute sõnul on USA luureagentuurid olnud liiga aeglased Venemaa kohta luureandmete kogumise hoogustamisel ja provokatsioonidele vastamisel välismaal, mis on korduvalt võimaldanud Venemaa presidendil Vladimir Putinil peale jääda.

„Läbikukkumine Putini plaanide ja kavatsuste mõistmisel on olnud suurim luurealane läbikukkumine pärast 9/11,“ kommenteeris esindajatekoja luurekomitee esimees, California vabariiklane Devin Nunes.

USA rahvuslik luuredirektor, hiljuti Eestit külastanud James R. Clapper Jr on öelnud, et Putin on pigem „impulsiivne ja oportunistlik“ kui järjekindlatest strateegilistest eesmärkidest juhinduv.

Venemaa-vastastest spionaažioperatsioonidest osa võtnud USA endised luureametnikud ei nõustu sellega ning väidavad, et Putini motiivid on järjekindlad ja selged – taastada oma riigi seisund USA ülemaailmse rivaalina, destabiliseerida lääne valitsusi, mis sellele eesmärgile vastu astuvad, ning katsetada pidevalt, kui palju saab Moskva oma vastaseid provotseerida, enne kui nad reageerivad.

Venemaa välisluureteenistusel SVR on USA-s usutavasti 150 või rohkem töötajat.

CIA-l on seevastu Venemaal kõige rohkem mõnikümmend töötajat ning veel mõnikümmend Ida-Euroopas ja endistes nõukogude vabariikides, teatasid endised ametnikud.

Need numbrid on viimastel aastatel kasvanud, kuid vähesed uutest töötajatest oskavad vene keelt ning nad vajavad aastaid väljaõpet, enne kui neist saavad produktiivsed töötajad, kes suudavad värvata ja juhtida spioonivõrgustikke.

Veelgi suurem ebavõrdsus valitseb endiste ametnike sõnul USA ja Venemaa vastuluureressursside osas. Vene spionaaži USA-s jälgivate föderaalse juurdlusbüroo (FBI) agentide arv on vaid murdosa personalist, mis tegeleb ameeriklaste jälgimisega Moskvas.

Vaatamata Venemaa suurt vastukaja leidnud kübersaavutustele, kinnitasid praegused ja endised luureametnikud Washington Postile, et Venemaa digitaalspionaaživõimekus on USA omast halvem.