Washington Post: Trumpi julgeolekunõunik Flynn arutas Vene saadikuga sanktsioone, kuigi eitab seda
USA presidendi Donald Trumpi rahvusliku julgeoleku nõunik Michael Flynn arutas eraviisiliselt USA sanktsioone Venemaa suursaadikuga Washingtonis Sergei Kisljakiga Trumpi ametisseastumise eelsel kuul, kuigi ametlikult on kinnitatud, et seda ei toimunud, teatasid USA praegused ja endised ametnikud ajalehele Washington Post.
Mõned USA kõrged ametnikud tõlgendasid Flynni suhtlemist Kisljakiga sobimatu ja potentsiaalselt ebaseadusliku signaalina Kremlile, et võib oodata sanktsioonidest loobumist, kirjutab Washington Post.
Flynn eitas kolmapäeval Kisljakiga sanktsioonidest rääkimist. Kui temalt intervjuu käigus küsiti, kas ta on seda teinud, vastas ta kaks korda: „Ei.“
Neljapäeval taganes Flynn aga pressiesindaja kaudu sellest eitusest. Pressiesindaja ütles, et Flynn „andis märku, et kuigi ta ei mäleta sanktsioonide arutamist, ei saa ta kindel olla, et see teema kunagi jutuks ei tulnud“.
Ametnikud teatasid sel nädalal, et USA föderaalne juurdlusbüroo (FBI) uurib jätkuvalt Flynni suhtlemist Kisljakiga. Mitmed ametnikud rõhutasid, et kuigi sanktsioone arutati, ei näe nad tõendeid, et Flynnil oleks olnud kavatsus anda edasi selge lubadus pärast Trumpi inauguratsiooni tegutseda.
Selguvad üksikasjad on vastuolus uue administratsiooni kõrgete ametnike, sealhulgas asepresident Mike Pence’i avaldustega. Tunnistati ainult käputäie SMS-ide ja telefonikõnede vahetamist Flynni ja Kisljaki vahel eelmisel aastal ning eitati, et kumbki neist oleks kunagi sanktsioonide teema tõstatanud.
Üheksa kõrgetel ametikohtadel olnud endist ja praegust ametnikku, kellel oli ligipääs Vene diplomaatide suhtlust rutiinselt jälgivate USA luure- ja korrakaitseagentuuride raportitele, ütlesid Washington Postile, et Flynni viited valimistega seotud sanktsioonidele olid selgesõnalised. Kaks ametnikku väitsid, et Flynn kutsus venelasi üles mitte üle reageerima president Barack Obama kehtestatud karistustele valimistesse sekkumise eest, tehes selgeks, et kaks poolt saavad selle asja üle vaadata pärast Trumpi presidendiks vannutamist.
„Kisljakile jäeti mulje, et sanktsioonide juurde tullakse hiljem tagasi,“ ütles endine ametnik Washington Postile.
Ametlikult hakati Flynni suhtlemise pärast Kisljakiga rohkem muret tundma, kui Venemaa president Vladimir Putin kuulutas 30. detsembril, et Moskva ei astu vastusamme pärast seda, kui USA presidendi Barack Obama administratsioon oli päev varem teatavaks teinud 35 arvatava Vene spiooni väljasaatmise. Putin ütles selle asemel, et keskendub hoopis Venemaa-USA suhete taastamisele pärast Obama ametist lahkumist, ja lükkas igasuguste vastumeetmete kaalumise edasi, kuni Moskval on olnud võimalust Trumpi poliitikale hinnang anda. Putini käitumine oli vastuolus diplomaatide väljasaatmiste pikaajalise praktikaga ja just enne seda oli välisminister Sergei Lavrov lubanud USA-le vastusamme astuda.
Valget Maja üllatanud Putini käik tekitas mõnedes USA ametnikes kahtlusi, kas Moskvale võidi lubada sanktsioonide leevendamist, ning USA spiooniagentuurid hakkasid selle kohta viiteid otsima.
Midagi juhtus nende 24 tunni jooksul Obama teate ja Putini vastuse vahel, märkis endine USA ametnik. Hakati läbi kammima luureraporteid, vahelt võetud vestlusi ja diplomaatilisi telegramme ning leiti tõendeid, et Flynn ja Kisljak olid suhelnud SMS-i ja telefoni teel umbes samal ajal, kui Obama väljasaatmise teatavaks tegi.
