Washington Post: al-Qaida ja teised vaenlased üritavad imbuda USA luuresse

 (7)
Washington Post: al-Qaida ja teised vaenlased üritavad imbuda USA luuresse
Foto: Charles Dharapak, AP

USA valitsus kahtlustab, et al-Qaida ja teiste vaenulike rühmitustega sidemeid omavad isikud on korduvalt üritanud saada tööle USA luureagentuuridesse ning igal aastal kontrollitakse uuesti üle tuhandeid töötajaid, et vähendada ohtu, et mõni omadest võiks ohustada hoolikalt hoitud saladusi, selgub salastatud eelarvedokumentidest.

USA luure keskagentuur CIA avastas, et tööotsijate hulgas, kelle taust äratas kahtlusi, oli umbes ühel viiest „märkimisväärseid sidemeid terroristide ja/või vaenulike luuretega“, selgub dokumentidest, mis edastas ajalehele Washington Post USA rahvusliku julgeoleku agentuuri (NSA) endine kaastöötaja Edward Snowden.

Kõige sagedamini mainitud rühmitused on Hamas, Hizbollah ja al-Qaida koos oma alamharudega, kuid muude sidemete iseloomu dokumendis ei kirjeldata.

Hirm seestpoolt lähtuvate ohtude ees on nii suur, et NSA kavatses eelmisel aastal alustada vähemalt 4000 juurdlust töötajate potentsiaalselt kahtlase või ebahariliku tegevuse üle pärast töötajate triljonite tööl tehtud klahvivajutuste uurimist. Punase lipu heiskamist esile kutsunud anomaalne käitumine on näiteks olnud suure hulga dokumentide allalaadimine või salajaste andmebaaside poole pöördumine, mida töötaja igapäevatöös ei kasuta, teatasid kaks isikut, kes on tuttavad tarkvaraga, mida kasutatakse töötajate tegevuse jälgimisel.

See varjatud, miljardeid dollareid maksev jaht siseohtudele on viimastel aastatel kannatanud kriitiliste viivituste ja ebavõrdse rakendamise all erinevates agentuurides, selgub eelarvedokumendist. Lisaks sellele ei tuvastanud luureagentuuride süsteemid kordagi, et Snowden kopeeris ülisalajasi dokumente NSA võrkude erinevatest osadest.

NSA pressiesindaja sõnul ei sisaldanud plaan 4000 turvakontrolli kordamiseks lepingulisi kaastöötajaid nagu Snowden.

CIA ametnike sõnul oli terrorivõrgustike või vaenulike välisriikide valitsustega tegelikke sidemeid omanud töölesoovijate hulk lõpuks siiski väike, kuid täpset numbrit nad ei avaldanud ega ka põhjusi, miks laiem grupp töölesoovijaid üldse kahtlusi äratas.

Luureagentuuride dramaatiline rõhuasetus siseohtudele sai alguse pärast WikiLeaksi paljastusi 2010. aastal. WikiLeaks sai sadu tuhandeid sõjalisi ja diplomaatilisi dokumente armee reamehelt Bradley Manningilt (nüüd Chelsea Manning).

Kongress andis 2011. aastal USA riiklikule luuredirektorile James Clapperile korralduse panna tööle efektiivne automatiseeritud siseohtude tuvastamise programm, mis kaitseks sellesarnaste läbikukkumiste eest. Programm pidi kätte näitama võimalikud kuritarvutused, tuvastama topeltagendid ja ära hoidma lekked.

Projekti käivitamine viibis mitmel korral, sest luurekogukond oli hõivatud Manningi lekete tagajärgede likvideerimisega, selgub eelarvedokumentidest.

Kongress seadis Clapperile tähtajaks 2012. aasta oktoobri automaatse süsteemi intalleerimiseks ning 2013. aasta oktoobriks pidi see täies mahus töötama. President Barack Obama administratsiooni taotlusel pikendati mõlemat tähtaega aasta võrra.

NSA pressiesindaja Vanee Vinesi sõnul on töötajate korduvkontroll osa jõupingutustest riskide vähendamiseks, mitte teadaolevate ohtude uurimiseks.

„Eelarveaastal 2013 planeeris NSA alustada 4000 tsiviiltöötaja korduvat uurimist, et vähendada tundliku informatsiooni ja missioonide seestpoolt ohtu sattumise potentsiaali,“ ütles Vines oma avalduses. „Perioodilised korduvuuringud viiakse läbi meie mitmetahulise siseohtude programmi nõuetekohasel ettevaatusel põhineva osana.“

President Obama esitles riiklikku siseohtude poliitikat 2012. aasta novembris. Probleemi defineeritakse selles igasuguse ohuna, et ligipääsu valitsuse saladustele kasutatakse seestpoolt teadlikult või teadmatult viisil, mis kahjustab USA julgeolekut. Kahju võib tekkida spionaaži, terrorismi või riigisaladuse alla kuuluva informatsiooni volitamata paljastamise kaudu või valitsusasutuste ressursside ja võimekuste kadumise või vähenemise kaudu.

Selle poliitika järgi on salainformatsiooni lekitaja sama pulga peal terroristide ja topeltagentidega, mida valitsuse salatsemise kriitikud peavad muret tekitavaks.

Snowdeni üle antud eelarvedokumendid paljastavad ka mõnede arvates kujunemas oleva uue julgeolekuohu. NSA koostab tohutut uut andmebaasi koodnimaga WILDSAGE tundlike luureandmete kasutamise hõlbustamiseks. Süsteem annab küberjulgeolekukeskustele mehhanismi salastatuse tasemel SECRET (salajane) allkirjade jagamiseks.

Eelarvedokumendi järgi ei ole NSA WILDSAGE'i täielikult kasutusele võtnud, kuid luurekogukond teatas, et on saavutanud eelarveaastal 2011 märkimisväärset edu koostöö tihendamisel küberjulgeolekukeskuste vahel ning ohte puudutava tähtsa informatsiooni jagamise arhitektuuri loomisel.

Sellised jagatud andmebaasid pakuvad valitsuse töötajatele informatsiooni, mida nad võivad vajada terroristlike või muude küberkuritegude kavandamise avastamiseks ja nurjamiseks.

NSA uus süsteem on aga kutsunud esile hirmu ligipääsu pärast seestpoolt pärast seda, kui Manning laadis alla terveid dokumente samal viisil jagatud riigidepartemangu andmebaasist.