Meeleavaldajad protesteerivad muuhulgas 2008. aasta ettevõtete päästepakettide, kõrge tööpuuduse ja inimestelt kodude äravõtmise vastu, teatab BBC News.

Väiksemad meeleavaldused toimusid kolmapäeval ka Bostonis, Chicagos, Los Angeleses ja San Franciscos.

Suurim üritus leidis aset New Yorgis, kus vähemalt 5000 aktivisti ühendas jõud ametiühinguliikmete ja ühiskondlike organisatsioonidega, et marssida Wall Streetil.

„Meie töötajaid erutab see liikumine,“ ütles õpetajate ühendatud föderatsiooni president Michael Mulgrew Reutersile. „Riik on pahupidi pööratud. Me võitleme perekondade ja laste eest.“

New Yorgi marsiga ühinesid Ameerika riigi-, maakonna- ja omavalitsustöötajate föderatsioon, Ameerika kommunikatsioonitöötajate liit ja ühendatud transiidiliit ning riigi suurim meditsiiniõdede ametiühing.

Wall Streeti meeleavaldused algasid 17. septembril mõnesaja inimese osavõtul, kes üritasid New Yorgi börsihoone ette telklinnakut püstitada.

Pärast seda on sajad inimesed löönud laagri üles lähedal asuvas Zuccotti pargis. Meeleavaldajad on muutunud üha organiseerunumaks. Pakutakse meditsiinilist ja juriidilist abi ning trükitakse oma ajalehte.

Kolmapäeva pärastlõunal marssisid auditooriumidest välja sajad New Yorgi riiklike ülikoolide tudengid. Amherstis asuvas Massachusettsi ülikoolis kõndisid tudengid loengusaalidest välja keskpäeval, kandes loosungeid „Sööge eliiti“ ja „Me oleme võimelised paremaks kui kapitalism“.

Bostonis protesteeris umbes 200 Northeasterni ülikooli tudengit valitsuse korporatiivse kontrolli ja kasvavate hariduskulude vastu.

San Franciscos marssis mitusada inimest finantslinnaosas, skandeerides: „Nemad päästeti, meid müüdi“.

Chicagos avaldasid kümned inimesed meelt rahanduskeskuses, tagudes trumme ja kandes loosungeid.

Viimasel ajal on meeleavaldusi toimunud ka Las Vegases, Baltimore'is, Philadelphias ja Washingtonis ning Missouri, Ohio ja Florida osariikides.

Mitmed demokraatide kongressiliikmed on meeleavaldajatele toetust avaldanud, kuid vabariiklaste presidendikandidaadid on nad hukka mõistnud.

Herman Cain näiteks nimetas aktiviste kadedateks ja ebaameerikalikeks. Massachusettsi kuberner Mitt Romney nimetas meeleavaldusi aga klassisõjaks.