Wall Street Journal: Venemaa pommitas Süürias ameeriklaste ja brittide kasutatavat baasi
USA sõjaväe- ja luureametnike sõnul olid varem avaldamata juhtum 16. juunil ja sellele järgnenud Vene rünnak USA luure keskagentuuriga (CIA) seotud objektile osa Moskva kampaaniast president Barack Obama administratsioonile surve avaldamiseks, et viimane nõustuks tihedama koostööga Süüria taevas, teatab Wall Street Journal.
Oht, et USA ja Briti väed oleksid võinud Jordaania piiri ääres surma saada, suurendas Pentagonis ja CIA-s vastuseisu venelastele järeleandmisele. Valge Maja ja välisministeeriumi ametnikud kartsid aga Wall Street Journali teatel olukorra eskaleerumist ja läksid kompromissile.
USA riigisekretäri John Kerry eelmisel nädalal Moskvas CIA ja Pentagoni vastuseisust hoolimata sõlmitud esialgne kokkulepe näeb ette USA ja Venemaa jõudude ühendamist rünnakutes Al-Nusra rinde vastu. Vastutasuks peataks Venemaa õhurünnakud USA toetatud mässuliste vastu ja ohjeldaks Süüria õhujõude.
Pentagon ja CIA väidavad, et Valge Maja andis järele Venemaa väljapressimisele ning väljendavad kahtlust, et Moskva kokkuleppe tingimusi järgib. Nende arvates peaks USA Venemaale selgemalt vastu astuma.
Jordaanias baseeruvad USA ja Briti eriväed käivad üle piiri Süürias missioonidel, kus aitavad säilitada mitteametlikku puhvertsooni, mis kaitseb Jordaaniat Islamiriigi eest, teatasid USA ametnikud Wall Street Journalile. Baasis, mida venelased pommitasid, käiakse kohtumas Süüria mässulistest liitlastega.
Umbes 20 Briti eriväelast lahkus baasist vähem kui 24 tundi enne seda, kui USA jälgis 16. juunil Vene lennukite lendu üle Süüria baasi ründama, teatasid USA sõjaväe- ja luureametnikud. Sihtmärgile visati kobarpomme.
Pärast Venemaa esimest rünnakut helistasid Kataris asuva USA sõjaväe keskväejuhatuse õhuoperatsioonide keskuse ohvitserid kolleegidele Vene õhurünnakute kampaania peakorterisse Süüriasse Latakiasse ning ütlesid, et baas oli osa USA Islamiriigi-vastasest kampaaniast ja seda poleks tohtinud rünnata.
Umbes 90 minutit pärast USA hoiatust jälgis läheduses tiirutanud USA lennuk, kuidas venelased viisid baasi vastu läbi teise rünnakulaine.
USA luurelennuk püüdis Vene pilootidega otseühendust saada sagedustel, milles USA ja Venemaa valitsused on hädaolukordade puhuks kokku leppinud. Vene piloodid aga ei vastanud.
USA ametnike sõnul sai Vene rünnakutes surma neli mässulist.
Pärast Vene lennukite Latakia-lähedasse baasi naasmist nõudis Pentagon Moskvalt selgitust.
Esialgu ütlesid Vene sõjaväeametnikud, et Vene piloodid ründasid baasi tahtlikult, kuid arvasid, et see on Islamiriigi objekt. Ameeriklased vastasid, et nii ei saa olla, sest baasi USA ja Briti viisil rajatud kindlustuste järgi on õhust näha, et see ei ole Islamiriigi objekt. Siis ütlesid venelased, et jordaanlased olid rünnakud varem heaks kiitnud. Ammanist öeldi ameeriklastele, et Jordaania pole Venemaale mingit luba andnud. Hiljem rääkisid venelased, et nende peakorteril Süürias ei olnud võimalik rünnakuid ära jätta, sest USA keskväejuhatus ei andnud Moskvale baasi täpseid koordinaate.
Pärast rünnakut andis USA venelastele mõningast lisainformatsiooni USA operatsioonide kohta Jordaania piiril ning käskis Moskval piirialadest eemale hoida.
12. juulil ründasid Vene lennukid aga teist baasi Jordaania piiri lähistel umbes 50 kilomeetri kaugusel esimesest. Seda kasutasid CIA toetatud võitlejate perekonnaliikmed ja teised sisepõgenikud, teatasid USA ametnikud.
Rünnakus kasutasid venelased kobarpomme, mis suurendas ohvrite arvu. Hukkus viis ja sai viga 48 tsiviilisikut.
