„Ükskõik mis hinnaga, lihtsalt too see koju tagasi,“ ütleb kolmel missioonil käinud major Kuido Põldoja, kes on isiklikult koost lahti võtnud kaitseväe kõige kuulsamaid saunu, millest üks on nüüd muuseumis, teatab Wall Street Journal.

USA ajalehe teatel on mõnede Põhja-Euroopa armeede hulgas levinud usk, et sõda ei saa ilma kümbluseta võita. Kui sõjatsoonis pannakse üles laager, on saun tavaliselt esimene asi pärast eluaset, mille Eesti sõjavägi ehitab. Wall Street Journali sõnul on saunad Eesti sõjapidamise nii lahutamatud osad, et parimad haavast ja männist siseviimistlusmaterjalid ning rasked vulkaanilised kerisekivid tuuakse spetsiaalselt Baltikumist kohale.

Ajalehe teatel on saunad kõigist takistustest hoolimata püsti pandud Afganistani, Liibanoni ja Kesk-Aafrika Vabariigi kõrbetes.

Siiski märgib Wall Street Journal, et kõrvetaval Lähis-Ida pärastlõunal tulikuuma sauna astumine ei pruugi tunduda eriti ihaldatav ega isegi mõistlik. See aga ongi kogu asja mõte.

„Pärast sauna ei tundu Afganistan nii soe,“ ütleb seersant Kalle Huudma, kes aitas kaubaalustest sauna kokku panna Afganistani sõja ühe karmima kampaania, Nawzadi lahingu ajal.

Wall Street Journal kirjutab ka Afganistani sõja muuseumist, kus on kesksel kohal kaks Helmandi provintsist toodud sauna. Üks neist on Velesann, mis on teeninud ka Bosnias ning mida peetakse Eesti suurimate teenetega lahingusaunaks.

Juttu on ka rahuvalvemissioonil Iisraeli piiril olnud saunast, millel oli kehv ventilatsioon ning kus leil oli terav ja ebameeldiv. Nädalate jooksul toodi koostöös Soomega kohale uus saun, mida tulid sisse õnnistama mõlema riigi peaministrid.