Võlausaldajad: Kreeka võib hakkama saada, kui elab 2030. aastani tagasihoidlikult

Kreeka saab oma avaliku sektori võla kontrolli alla uue laenuprogrammi, võlgade vähendamise ja majandusreformide abil, selgub värskest hinnangust, mille järgi on Kreeka õnnestumiseks vaja karmi säästupoliitikat, kulude kärpimist ja riigivara müümist kuni 2030. aastani.

Hinnangu on koostanud Kreeka võlausaldajad, ehk rahvusvaheline valuutafond (IMF), Euroopa Komisjon ja Euroopa keskpank. IMF ja eurotsooni riigid on laenanud ja lubanud laenata võlgades Kreekale otse või vahendajate kaudu kokku 203 miljardit eurot, vahendab Helsingin Sanomat.

Hinnangu järgi väheneb Kreeka võlg 2020. aastaks 116,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist ja 2030. aastaks 90 protsendini.

„Arvutused näitavad, et reformikava võib viia Kreeka võla jätkusuutlikule tasemele,“ öeldakse Reutersi kätte sattunud hinnangus. „Tuleb siiski arvesse võtta, et võlamäära muutumisega on seotud suuri riske. Võla vähenemine võib katkeda või võib võlg erinevate segavate tegurite tõttu isagi kasvama hakata. Alternatiivse ja negatiivsematel oletustel põhineva arvutuse järgi on Kreeka avaliku sektori võlg 2020. aastal 145 protsenti SKT-st.“

„Kui võtta lisaks arvesse ka see, et Kreeka võlast on nüüd suurem osa privilegeeritud seisundis, on Kreeka võimalused saada programmi lõpus turutingimustel laenu ebakindlad,“ öeldakse raportis.