Tema valimise poolt hääletas seimi erakorralisel kinnisel istungil 88 ja vastu kuus saadikut.

Läti seim valis Vike-Freiberga esimest korda riigipeaks 17. juunil 1999. aastal.

Toona oli laiemale avalikkusele vähe tuntud Läti Instituudi direktori riigipeaks saamine paljude jaoks üllatus. Valitsenud erakonnad ei jõudnud siis nende endi esitatud kandidaatide suhtes kuidagi üksmeelele ning poliitiliselt neutraalse Vike-Freiberga eelistamine oli omamoodi kompromissiks.

Vike-Freiberga esimene ametiaeg saab ametlikult läbi 7. juulil. Uuesti annab ta ametivande tõenäoliselt 8. juulil, spetsiaalselt sel puhul kokkukutsutaval seimi erakorralisel istungil.

Psühholoog ja keeleteadlane Vaira Vike-Freiberga sündis 1937. aastal Riias, kuid suurema osa oma elust on ta veetnud välismaal.

Põhihariduse sai Vike-Freiberga Saksamaal Lübecki põgenikelaagri läti koolis ja Marokos Casablanca prantsuse koolis.

Kõrghariduse omandas Läti vastne riigipea Kanadas, saades inglise keele bakalaureuse kraadi ja magistrikraadi psühholoogia alal.

Freiberga valdab läti, prantsuse, inglise, saksa ja hispaania keelt.

Ta on abielus, abikaasa Imants Freibergs on Qebecki informaatikaülikooil professor. Poeg Karlis elab Lätis, tütar Indra töötab Läti Arenguagentuuris.

Aastail 1965-1998 oli Vike-Freiberga psühholoogiaprofessor Montreali ülikoolis, kus õppetöö toimub prantsuse keeles.

Ta luges psühhofarmakoloogia, psühholingvistika ja teadusteooria kursust. Ta uuris mäluprotsesse, keelepsühholoogiat ja mõtlemist, kaasa arvatud ravimite mõju, kuid suurema osa töödest on ta pühendanud läti rahvaluule poeetikale ja struktuurile.

19. oktoobrist 1998 sai temast Läti Instituudi direktor.

Vike-Freiberga on ka Kanada Teaduste Akadeemia prantsuse keele osakonna president.

Alates 1957. aastast töötas Vike-Freiberga noortekasvataja ning folkloorispetsialistina välislätlaste hulgas.

Vike-Freiberga on aktiivselt tegutsenud ka rahvuslike ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide juhatuses. Ta esindas Kanadat Brüsselis NATO “Inimteguri” programmi raames ning oli konsultant Brasiilia põhiseadusreformide komisjonis (1989).

On olnud mitme teadusorganisatsiooni president. 1997. aastal sai ta Läti Teaduste Akadeemia Suure medali ning on pälvinud paljude teiste akadeemiate autasusid.

Vike-Freiberga on läti rahvaluule andmebaasi üks kaasautoreid ning kirjutanud folkloori teemadel seitse raamatut. Ta on ka paljude teaduslike tööde autor.