VIDEOD | Beiruti plahvatust püütakse kujutada raketirünnakuna. Võltsitud videod levivad üle maailma
Internetiavarustest võis viimastel päevadel leida Beirutis juhtunu kohta hulgaliselt väärinfot ning videoid, mis püüdsid eksitada inimesi uskuma valesid narratiive. Uuriva ajakirjanduse portaal Bellingcat vaatles neist mõnda.
Tuumaplahvatus ja rakett
Üks varasemaid väiteid plahvatuse kohta oli, et tegemist oli tuumaplahvatusega. Seda levitasid mitmesugused allikad, sealhulgas organisatsioon “Veterans Today”, mis esmapilgul võib küll paista legitiimse allikana, ent lähemal uurimisel näib olevat tuntud vandenõulaste võrgustik.
Taolised väited on hõlpsasti tuvastatavad kui valed. Mitmed tuumaeksperdid tõid välja, et plahvatusel polnud ühtegi tuumaplahvatusele omast tunnust, nagu näiteks pimestavat valgussädet ega termilist impulssi. Lühidalt öeldes ei viita miski Beiruti plahvatuse juures tuumaplahvatusele.
Internetis on ilmunud mitu videot, mis väidavad, et ladu tabas rakett. Ükski neist seda tegelikult ei näita: kõik need on kas tahtlikud võltsingud või lihtsalt kaamera eest läbi lendavad linnud.
Allpool mõned näited sellistest võltsingutest ja n-ö linnuvideotest:
Reaktiivlennuki heli
Mõned pealtnägijad teatasid, et kuulsid mõni sekund enne ühte väiksemat vahepealset plahvatust madalalt lendava reaktiivlennuki heli. Allpool olevas videos (alates 1:14) võib sellega tutvuda. Üks inimestest, kes seda videos kommenteerib, küsib: “mis heli see on?”.
Tulekahju ajal jäädvustatud kümnetel videotel, mis on saadaval väga erinevate nurkade alt ja vahemaade tagant, pole aga näha ühtegi lennukit. Ühtlasi ei ole näha, et ladu tabaks ükski rakett.
Ühel videol, mis on tehtud sündmuspaigale õige lähedalt, on aga näha, et tule intensiivsus muutub dramaatiliselt mõne sekundiga enne seda vahepealset plahvatust, sealhulgas suureneb väiksemate plahvatuste arv.
Teised on märkinud, et tegemist võis olla nähtusega, kus intensiivsed tulekahjud kõlavad sageli reaktiivmootorile sarnaselt, tõmmates endasse ümbritsevat hapnikku.
Oli siis tegemist väiksemate plahvatuste, hapnikuneelamise või mõlema kombinatsiooniga, näib tõenäosus olevat suur, et just need jätsid mulje justkui möödunuks põlengust reaktiivlennuk.
Õhku jääb siiski hulgaliselt küsimusi
Kuigi me usume sageli, et „vale võib maailmale enne ringi peale teha, kui tõde saab jalule seatud”, oli sel juhul just tõel edumaa. Selliste suuremate vahejuhtumite korral on kõige varasemate videote redigeerimine ebatõenäolisem, kuna monteerimine võtab natuke aega ja planeerimist.
Mõne minuti jooksul pärast plahvatust oli meil videoid, mis näitasid plahvatust mitme nurga alt, millest ükski ei viidanud, et põlengut mõjutanuks laskemoon. Seetõttu tuleks kõiki hiljem ilmuvaid videoid, mis väidavad, et näitavad raketti, uurida ettevaatusega. Antud juhul on selge, et inimene või inimesed on sellest juhtumist mitu võltsvideot loonud, et manipuleerida ja petta inimesi, kes neid vaatavad.
Antud katastroofi kohta jääb aga siiski endiselt õhku suur hulk küsimusi: millest sai tulekahju alguse? Kas laos oli mõnda muud materjali, mis enne põlengu ammooniumnitraadini levimist süüdati? Kes vastutab nii kauaks sadamasse jäänud ammooniumnitraadi eest? Nendele küsimustele vastates tuleb siiski olla ettevaatlik, sest on selge, et mõned osapooled üritavad avalikku diskursusesse valeinfot paisata.
