Korea Rahvademokratlik Vabariik kutsus esmaspäeval oma lõunanaabrit ja Ühendriike iga-aastaseid ühisõppusi ära jätma, kui Soul ja Washington soovivad suhete paranemist ja tuumadesarmeerimist, vahendab BNS.

Ühisõppused kujutavad endast "ettevalmistust agressioonisõjaks" Põhja-Korea vastu ning neisse on kavandatud ka "tuumasõjamanöövrid", teatas Korea RDV avalikus kirjas, mille avaldas riiklik uudisteagentuur KCNA.

"USA ja Lõuna-Korea peaksid ilmutama valmisolekut poolsaare muutmiseks tuumavabaks ning tegema seda kavandatava tuumasõjaõppuse ärajätmisega," rõhutatakse kirjas.

"Korea poolsaar seisab silmitsi suurima kriisiga läbi aegade. Iga väike viga või möödalaskmine võib vallandada täiemahulise sõja," muretses kommunistlik väljaanne Rodong Sinmun oma teisipäevases juhtkirjas.

"Meie armee ja inimesed ei kavatse istuda tegevusetult, kui USA imperialistid mobiliseerivad massiivse sõjaväelise jõu ja ohustavad sellega meie õigust iseseisvusele," hoiatas ajaleht. Rodong Sinmuni väitel keskenduvad õppused Põhja-Korea tuuma- ja raketirajatiste ründamise harjutamisele.

USA ja Lõuna-Korea võimude kinnitusel on 16. augustil alanud kümnepäevane Ulchi Freedom Guardian õppus rutiinne ja kaitseiseloomuga.

Rahahädas Korea RDV esitas juunis USA-le nõude 65 triljoni dollari suurusele kahjutasule 60 aastat kestnud vaenutegevuse eest. Kahjunõue ulatub aastasse 1945, kui Korea poolsaar poolitati ja riikliku uudisteagentuuri sõnul on täpne summa 64,96 triljonit dollarit. Muu hulgas sisaldab kahjusumma 26,1 triljonit dollarit USA "julmuste eest", mille tõttu sai surma, haavata, rööviti või jäi kadunuks üle viie miljoni põhjakorealase.

Sõda algas 25. juunil 1950 Põhja-Korea sissetungiga Lõuna-Koreasse, mis leidis aset Nõukogude Liidu toonase diktaatori Jossif Stalini heakskiidul. Phjongjang väidab, et konfliktis on süüdi Lõuna-Korea ja tema liitlane USA. Korea sõjas võitlesid ÜRO väed USA juhtimisel Lõuna ning Hiina Rahvavabariigi sõdurid Põhja eest. Põhja-Koreas sai sõjas surma 1,23 miljonit ja haavata 2,46 miljonit inimest.