Kella 18-st 22-ni esinesid kogunenute ees opositsiooni ühendatud staabi esindajad, poliitvangide lähedased ja muusikud, vahendab Tut.by.
Meeleavalduse toimumispaigas olid tõsised probleemid mobiilse internetiga ja täielikult ei õnnestunud sõltumatutel meediakanalitel üritusest otseülekannet teha.
Presidendikandidaat Tsihhanouskaja alustas esinemist valgevene keeles, aga läks siis üle vene keelele. Ta teatas taas, et kandideerib oma mehe, vahi all oleva Sjargei Tsihhanouski, ja valgevenelaste pärast, ning tema peamised eesmärgid on poliitvangide vabastamine, uute ausate valimiste läbiviimine ja 1994. aasta põhiseaduse taaskehtestamise referendumi korraldamine.
"Võimu ei ole mulle vaja, aga mees on trellide taga. Mul tuli lapsed ära peita. Ma olen väsinud kannatamast, ma olen väsinud vaikimast, ma olen väsinud kartmast," ütles Tsihhanouskaja.
Tsihhanouskaja rääkis vahistamistest rahumeelsetel aktsioonidel, Vene palgasõduritest, keda Valgevene võimud temaga seostavad ja lihtsate valgevenelaste raskest elust. Taaskord kordas ta, et meeleavaldusele tulnud ja üldse ühendstaapi toetavad inimesed on rahumeelsed valgevenelased.
"Nad räägivad mingist revolutsioonist. Jumal küll, mis revolutsioon? Inimesed, me ju lihtsalt tahame ausaid valimisi. Mis revolutsioon? Miks te siis provotseerite oma rahvast? Meile ei ole võitlejaid millekski vaja. Me oleme rahumeelsed inimesed," ütles Tsihhanouskaja.
Samuti vahi all oleva presidendikandidaadina registreerimata jäetud Viktar Babarõka staabi esindaja Maria Kalesnikava rääkis valgevenelaste uskumatust valimiseelsest aktiivsusest.
"Meist kirjutab kogu maailm, meist on hakatud tegema saateid ja filme, meid näidatakse uudistes. See on rahvas, kelle jaoks ei ole ükskõik, kuidas elada. Me oleme väga kaua mõelnud, et oleme jõuetud, meile on seda kaua sisendatud. Tõeline jõud leidus meist enestest. Enamikus riikides valib presidenti rahvas, meil tuleb oma õiguse eest valida võidelda. Kas see on normaalne? Veel hiljuti me rääkisime, et miski ei muutu, ei läinud valima, sest mõtlesime, et miski ei muutu, inimesed ei näidanud võimudele, et nad on rahvas. Kas me mõtleme nii ka nüüd?" küsis Kalesnikava.