Esimesega kolmest järelehüüdest esines samuti endine esileedi ja proua Fordi lähedane sõber Rosalynn Carter, teatab Voice of America.

Carter kiitis Fordi viimase julguse eest võitluses häbimärgistamise ja eelarvamuste vastu.

Teisena kõnelnud ajakirjanik Cokie Roberts ütles, et Ford palus tal ise oma matustel sõna võtta, et tuletada inimestele meelde, milline Washington vanasti oli.

Jumalagajätuteenistus peeti Palm Deserti kirikus Californias. Betty Fordi surnukeha viiakse avalikuks hüvastijätuks ja 2006. aastal surnud abikaasa kõrvale matmiseks Michigani osariiki.

Matustel osales veel kaks endist esileedit, praegune riigisekretär Hillary Clinton ja Nancy Reagan.

Betty Ford oli naiste õiguste ja naiste tervishoiu sõnakas eestkõneleja.

Olles esileedi aastatel 1974-1977, sai Ford tuntuks oma avameelsuse poolest, rääkides teleintervjuus naiste õigustest, abielueelsest seksist ja abortidest. Valges Majas olles diagnoositi tal rinnavähk ja ta hakkas aktiivselt tegelema sellevastase võitluse ja teadvustamistööga.

Pärast Valgest Majast lahkumist tunnistas Ford, et on alkoholi ja valuvaigistite sõltlane ning otsis ravi.

Betty Ford sündis 1918. aastal Chicagos. Ta õppis New Yorgis ning töötas tantsija ja modellina.

President Gerald Ford oli tema teine abikaasa. Nad abiellusid enne mehe kongressi valimist 1948. aastal. Fordist sai asepresident 1973 pärast Spiro Agnew’ tagasiastumist ja president 1974. aastal, kui president Richard Nixon pidi Watergate’i skandaali tõttu tagasi astuma.