VIDEO: Islandil hakkas purskama Grímsvötni vulkaan
“Grímsvötni purskamine algas ja praegu on lennuk teel sinna, et edasi uuida,” ütles Haraldur Eirkisson AFP-le.
Tema sõnul tõusis Grímsvötnist suitsusammas Eesti aja järgi kella 23 paiku ja veidi enne südaööd oli see kerkinud 11 kilomeetri kõrguseks, vahendab BNS.
Grímsvötni vulkaan on Islandi kõige aktiivsem vulkaan, mis asub saareriigi kaguosas Vatnajökulli liustiku all.
Grímsvötni vulkaan on pursanud üheksa korda ajavahemikus 1922 kuni 2004. aastal.
Mullu tekitas Islandi vulkaani Eyjafjallajökulli üles paisatud tuhapilv Euroopa lennuliiklusele palju kahju. Umbes kuu aega oli lennuliiklus õsiselt häiritud seoses kartusega, et vulkaaniline tuhk võib lennukimootoritele kujutada katastroofiliste tagajärgedega ohtu.
Sama büroo meteoroloog Fridjon Magnusson ütles AFP-le, et suitsusammas on kerkinud vähem kui kaks tundi pärast purske algust 20 kilomeetri kõrguseks.
Kaks vulkaanipurset ei saa olla samasugused, seetõttu jäi laupäeva hilisõhtuks selgusetuks, kas praegune purse paiskab õhku sellist tüüpi peenet tuhka, mis purskas välja Eyjafjallajökullist.
“Purse ei ole praegu väga kaugele laienenud ja kõrgub endiselt Vatnajökulli liustiku kohal,” märkis Magnusson.
Maailma suurima õhuruumi sulgemise pärast Teist maailmasõda põhjustanud Eyjafjallajökulli purse oli eriline seetõttu, et purskas läbi 200-300 meetri paksuse jääkihi. Külma vee ja kuuma magma koosmõjul tekkisid väga peened tuhaosakesed, ütles Taani Kopenhaageni ülikooli nanoteaduskeskuse professor Susan Stipp aprilli lõpus AFP-le.
“Tuhaosakesed olid peened, seega levisid nad kõrgele ja kaugele,” ütles Stipp siis ja lisas, et terav, liivapaberi laadne hõõrdumine oli otseseks ohuks lennukiakendele.
“Need olid väikesed ja oleksid sulanud temperatuuridel, mis on lennukimootorites tavaline… ja oleks põhjustanud rikke,” ütles ta.
Ehkki laupäevane purse paiskas suitsupilve kõrgele taevasse, ütles Magnusson, et samba allosas paiknev raske tuhk ei ole jõudnud tõeliselt kõrgetesse kõrgustesse.
Vatnajökulli liustiku lähistel elav talunik Bjarni Steinthorsson ütles päevalehe Morgunbladid veebiküljele, et tuhk on hakanud maha sadama ning “lumi muutub tumedamaks”.
Tema sõnul on öö jooksul oodata tuhasaju jätku, ehkki see sõltub tuule tugevusest ja suunast. Kraatri lähistel oli ilm südaöö paiku tuulevaikne.
Islandi riiklik maanteeamet teatas hilisõhtul, et sulges ajutiselt liustiku lähedalt mööda jooksva maantee, mis kuulub riiklike kiirteede süsteemi.
Grímsvötni vulkaan asub liustiku keskosas, kaheksakilomeetrise diameetriga sissevarisenud vulkaanikraatri ehk kaldeera sees.
Viimase purske järel 2004. aasta novembris langes vulkaanilist tuhka ka Mandri-Euroopasse, kus esines üksikuid häireid lennuliikluses Islandiga.
Geolooge pani eelmise aasta lõpus muretsema suur jõevool, mille tekitas kiirelt sulanud liustikujää. Teadlased ennustasid siis peatset purset.
Grímsvötni vulkaani pursked on tavapäraselt toonud endaga kaasa ulatuslikke üleujutusi, ehkki mõju inimtegevusele on hõreda asustuse tõttu väga väike.
