VIDEO | Inglismaal Portsmouthis tähistati Normandia dessandi alguse 75. aastapäeva

 (30)

Inglismaa sadamalinnas Portsmouthis tähistati täna ajaloo suurima, Teist maailmasõda Euroopas lõpetada aidanud Normandia dessandi 75. aastapäeva. Osa võtsid teiste hulgas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II ja USA president Donald Trump, aga ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.

Kuninganna, prints Charles, presidendid ja peaministrid aplodeerisid seistes suurel laval olnud veteranidele, vahendab Reuters.

„Meil kõigil oli oma osa mängida – ma ei olnud närvis – ma olin tuleviku suhtes ebakindel nagu kõik teised,” ütles Bert Edwards, kes meenutas oma rolli 75 aastat tagasi kuningliku mereväe laeval HMS Bellona. „See on miski, mis juhtub kord elus, muudab su osavõtmise pärast veidi uhkeks.”

Suurbritannia peaministri Theresa Mayga ühines mälestusüritusteks Portsmouthis riigivisiidi viimasel päeval president Trump koos naise Melaniaga.

Veel osalesid Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Kanada peaminister Justin Trudeau, Austraalia peaminister Scott Morrison, Saksamaa liidukantsler Merkel ning veel kümne riigi juhid ja kõrged tegelased.

„Kui me ühineme, et austada neid, kelle vaprus ja ohvrid Normandia randadel märkisid pöördepunkti Teises maailmasõjas, tõotame me mitte kunagi unustada, mida me neile võlgneme,” ütles May. „Nende solidaarsus ja otsustavus meie vabaduse kaitsel jääb õppetunniks meile kõigile.”

1944. aasta 6. juuni varastel tundidel alustas üle 150 000 liitlaste sõduri Portsmouthist ja seda ümbritsevast piirkonnast teed, et rünnata Normandiat õhust, merelt ja maad mööda, mis viis lõpuks Lääne-Euroopa vabastamiseni natsirežiimi alt.

USA kindral Dwight D. Eisenhoweri juhitud operatsioon Overlord on jäänud suurimaks meredessandiks ajaloos. Osales ligi 7000 laeva ja dessantalust 80-kilomeetrisel Prantsusmaa ranniku lõigul.

Veidi pärast keskööd visati alla tuhandeid langevarjureid. Seejärel avati laevadelt tuli Saksa positsioonide pihta rannikul. Jalaväelased saabusid randadele.

Peamiselt Ameerika, Briti ja Kanada mehed, paljud alles poisiohtu, tormasid rannale, samal ajal, kui Saksa sõdurid üritasid neid kuulipildujate ja suurtükitulega tappa. Ellujäänute sõnul oli meri verest punane.

Mõlemal pool langes tuhandeid.

„75 aastat tagasi sel neljapäeval asusid vaprad ameeriklased ja Briti patrioodid sellelt saarelt teele ajaloo kõige tähtsama lahingu poole,” ütles Trump eile pressikonverentsil Londonis. „Nad tormasid laevadelt ja lennukitelt edasi, riskides kõigega, et kaitsta meie inimesi ja tagada, et Ühendriigid ja Suurbritannia jääksid alati suveräänseteks ja jääksid alati vabadeks.”

Mälestusüritusel osalesid 16 riigi esindajad: Austraalia, Belgia, Hollandi, Kanada, Kreeka, Luksemburgi, Norra, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, USA ja Uus-Meremaa.

Need riigid tegid avalduse, milles lubasid tagada, et nende aastate kujuteldamatud õudused ei kordu kunagi.

„Me tegutseme resoluutselt, julguse ja püsivusega, et kaitsta oma inimesi ohtude vastu meie väärtustele ja väljakutsete vastu rahule ja stabiilsusele,” öeldakse avalduses.

Täna õhtul sõidab umbes 300 dessandist osa võtnud veterani, kes on nüüdseks kõik üle 90 aasta vanad, eraldi laevaga MV Boudicca Portsmouthist üle La Manche’i väina, tehes läbi 1944. aasta teekonna kuningliku mereväe laevade ja sõjaaegse lennuki Spitfire saatel.

Normandias mängivad Briti ja Prantsuse dessantväelased maabumise uuesti läbi. Homme toimub Prantsusmaal veel mitmeid üritusi.