VIDEO | Estonial ellujäänu pihib sõrmede vahelt merre kadunud Eesti tüdrukust
Uudisteagentuur Reuters avaldas sündmusega seoses video, kus näeb jäädvustusi aastatagustest päästetöödest.
Laevahuku üle elanud Lars Larma räägib videos ajakirjanikele, et nad jõudsid ukseni, mis viis välja tekile. „Sel hetkel pööras laev veel rohkem kummuli ja väga raske oli ukseni pääseda. Kuid meil läks korda see lahti teha. Väljas ulus vali tuul ja vett peksis üles, kuid sain kuidagi välja. Ma ei tea, kas mu sõber tuli ka tekile. "
Olf Sorman ütleb aga, et üritas ühest eesti tüdrukust kinni hoida. „Mõne aja pärast olid mu sõrmed nii kanged, et ma ei suutnud seda enam teha. Nii et ta kadus vette, kui suur laine tuli ja uhtus laevast üle."
Homme toimuvad nii Eestis kui ka Rootsis mälestustseremooniad, millega meenutatakse 25 aasta eest toimunud kurbi sündmusi. Estonia katastroof on tänini Euroopa vete kõige ohvriterohkem rahuaja mereõnnetus. Hukkus 852 inimest.
Reuters kirjutab, et ilm oli õnnetuse ajal tormine, kuid aastaaega arvestades polnud see ebatavaline. „Hiljem on kirjeldatud seda sõnadega „tavapäraselt halb". Kõik laevad olid väljunud plaanipäraselt. Kohaliku aja järgi kella ühe paiku öösel kostus kõva metalne pauk, kui tugev laine tabas laeva vööri. Paugule järgnesid sarnased helid ja umbes 15 minutit hiljem rebisid lained visiiri ära. Autotekile hakkas vett sisse voolama ja laev vajus loetud minutite jooksul kreeni. Paljud jäid sisse lõksu," kirjutab Reuters.
Uudisteagentuur lisab, et laev kadus täielikult radaritelt umbes 50 minutit hiljem.
Estonia katastroofi järel tehti Euroopa mereohutusreeglites palju muutusi, mille hulgas nõuti meeskondadele paremat treeningut, laevadele paremat konstruktsiooni ja paremaid hoiatussüsteeme.
Merepõhja vajunud laevale jäi sadu ohvreid ja 1995. aastal sõlmisid Eesti, Läti, Rootsi, Soome, Poola, Taani, Venemaa ja Suurbritannia hauarahuleppe, mis keelab nende riikide kodanikel Estonia vrakile sukeldumise.
