Presidendi- ja parlamendivalimised leiavad Türgis aset eriolukorra tingimustes, mis on kehtinud alates riigipöördekatsest 2016. aasta juulis. Parlament pikendas seda eile veel kolmeks kuuks, vahendab Reuters.

15 aastat kõigepealt peaministrina ja siis presidendina Türgit valitsenud Erdoğan on muutnud vaese riigi Euroopa serval oluliseks tõusvaks turuks, kuid kiire majanduskasvuga on kaasnenud suurenev autoritaarsus, ning pärast putšikatset on vahistatud kümneid tuhandeid inimesi.

Eelmisel aastal võitis Erdoğan napilt referendumi põhiseaduse muutmiseks ja presidentaalse riigikorra kehtestamiseks. Muudatused hakkavad kehtima pärast järgmisi presidendivalimisi.

Valitsus oli varem korduvalt eitanud teateid, et korraliselt 2019. aasta novembris toimuma pidanud valimised kavatsetakse ettepoole tuua, kuid Erdoğan ütles, et Türgi peab poliitilise ebakindluse seljataha jätma.

Viidates sõjalistele operatsioonidele naaberriigis Süürias ja vajadusele langetada tähtsaid otsuseid investeeringute kohta ning sellele, et eelmise aasta järsku majanduskasvu ei suudeta tõenäoliselt korrata, ütles Erdoğan, et on vaja „valimiste teema päevakorrast maha võtta”.

Türgi peab „lülituma uuele täidesaatvale süsteemile, et astuda samme meie maa tuleviku heaks tugevamal viisil”, teatas Erdoğan televisioonis üle kantud pöördumises rahva poole.

Türgi peamine opositsioonierakond CHP kutsus viivitamata lõpetama eriolukorra, mis lubab Erdoğanil ja valitsusel otsuste tegemisel parlamendist mööda minna ning õigusi ja vabadusi piirata.

„Ei saa olla valimisi erakorralise valitsemise ajal,” ütles CHP kõneisik Bülent Tezcan. „Riik tuleb erakorralise valitsemise režiimist välja tuua alates tänasest.”