VIDEO | Eestlased Austraalias: kõik päikeseloojangud on punased ning sinine taevas asendunud halliga

 (37)
Täiendatud kell 16.30
Maastikupõlengud Austraalias
Maastikupõlengud AustraaliasFoto: AFP/SCANPIX

Seni peamiselt Austraalia idarannikul lõõmanud tulekahjud ähvardavad aina laiemat ala ning alanud suvi muudab olukorra raskemaks. Inimestel tuleb rinda pitsa põlengusuitsuga, rekordkõrgustesse tõusnud temperatuuriga ning kohati suletud teedega, kirjeldas äsja Lääne-Austraalia suurimast linnast Perthist naasnud Tartu volikogu liige Gea Kangilaski.

Ehkki Austraalia läänerannikul on tuleoht ja ka kahjustused olnud seni väiksemad kui idarannikul ja lõunas, põles üsna suur ala ka Perthi põhjapoolsete linnaosade juures. Sealt tuli inimestel evakueeruda ning osa hooneid põles maha, rääkis Kangilaski.

Ta lisas, et ohupiirkonnad muutuvad väga kiiresti. "Kus täna ohtu pole, seal võib homme juba olla. See hoiab inimesi ärevuses. Eks algul tundus, et see läänerannikut niisama palju ei ähvarda, nüüd on oht nii mõnelgi pool väga kõrge ja teed suletud," rääkis Kangilaski. "Kui õigel ajal evakueeruda ei suudeta, siis tuleb pigem koju jääda ja oodata, et oht mööduks."

Depressiivsed uudised

Austraalias elav eestlanna Saare Thom ütles, et elab idakaldal tulekahjudest eemal, Brisbane’i linnast umbes 40 kilomeetri kaugusel. “Mul pole õnneks tulekahjudega väga kokkupuudet olnud, kuid see mõjutab ikka pisut igapäevaelu,” lausus ta. Näiteks valitseb riigis täielik keeld tuld teha. Isegi oma aias ei tohi lõket teha. Lisaks peab tolmu ehk tuhka tihedamalt pühkima. Tuhk rändab inimeste kodudeni mitmekümne kilomeetri kauguselt. “Palju endiseid lemmikuid telkimis- ja matkamiskohti on maha põlenud,” lisas ta.

Seotud lood:

Päikeseloojangud on kõik punased, sinise taeva asemel näeb ühtlaselt halli tooni. “Viimase poole aasta jooksul saab vihmasajud vaid ühe käe sõrmedel kokku lugeda, mis on väga ebatavaline,” lausus Thom.

Lisaks läkitatakse kohalikele üleskutseid koaaladele ning teistele loomadele vett ja puuvilju jätma, et nad põua ja põlengud üle elaks. “Meedia on põlengutest “punane”, üritan uudiseid vähem jälgida juba mõnda aega, kuna need on liiga depressiivsed,” tõdes Thom. Ta lisas, et ehk võtab lihtsalt põlenguid liiga palju südamesse. Lisaks pole ta ühismeediasse midagi tulekahjust postitanud, kuna sellest rääkimine võtab tuju ära.

Teed suletud

Inimeste elu häirib põlengusuits ning heitlikud temperatuurid, mis on kohati rekordkõrgustesse tõusnud. "Üldiselt jälgitakse kogu aeg põlenguinfot, see on väljas teedel, kohati on mõned teed olnud suletud - et väiksemad linnad ongi ühendatud vaid ühe maantee kaudu, siis see tekitab probleeme kaubaveol ja varustamisel," kirjeldas Kangilaski ning lisas, et Perthiski on korduvalt hoiatatud, et tegelikult suvi alles algas ning olukord ja tuleoht läheb ilmselt halvemaks mitte paremaks.

Kangilaski rääkis, et ta õde elab umbes 4000 elanikuga Williamsis, mis asub sisemaal Perthist lõunapoole. "Seal oli pühade ajal näiteks igasugune põldude vahel liiklemine ja töötamine keelatud, loodus ja maa on nii kuivad, et väikseimgi säde võib tule süüdata. Plastpudel võib kuumas sulades saada tulekahju põhjuseks, kui temperatuur on üle 40 kraadi," kirjaldas ta.

Selle kõige taustal pahameel valitsuse tegematuse osas aina suureneb. "Inimesed tegelikult räägivad pidevalt, kuidas valitsus ja peaminister ei reageeri adekvaatselt. See tuli pea igal kohtumisel kohalikega jutuks, olgu mõnes tanklas või kohvikus. Läbisõitjaid hoiatatakse ohu eest ja tundub, et muidu hoitakse kokku," lisas Kangilaski.