Veteran: SS-leegionita olnuks rahva kaotused väiksemad
Sellise arvamuse ütles välja rahvusmeelsesse seimi fraktsiooni Kõik Lätile-Isamaale ja Vabadusele/LNNK kuuluv sõjaveteran Visvaldis Lācis meesteajakirja Playboy Läti väljaandele antud intervjuus.
„Väga raske on vaadata tagasi ja mõelda, milline samm olnuks õige. Täielikult loobuda vastupanust? Kaotused oleks olnud kindlasti väiksemad. Sõja ajal hukkus umbes 100 000, emigratsiooni sattus 170 000 lätlast. Need hiiglaslikud kaotused oleks nagu meie osalusega esile kutsutud... Küüditamised oleks ikkagi toimunud, kuid võib-olla õnnestunuks säilitada noorte meeste põlvkonna," sõnas poliitik.
Endise leegionäri sõnul arvas suurem osa lätlasi peale punase terrori aastat (1940 - toim), et sakslasi tuleb võitluses bolševikega aidata. Inimesed mõtlesid, et peale seda löövad lääneriigid ka Kolmanda Reichi puruks.
Lisaks tunnistas Lācis, et on unetutel öödel palju mõtisklenud sellest, kas oleks pidanud astuma Läti Leegioni või ei: „Me arutasime koos ohvitseridega seda küsimust juba 1943. aastal Riias Bolderājas. Pärast Stalingradi lahingut me tajusime, et meie ees on suur dilemma - sõda on kaotatud ja meie nende poolel."
„Mida meil oli teha 1941. aastal kui me lootsime, et sakslased annavad meile kas või mingisuguse iseseisvuse või autonoomia? Eriti neil, kel olid hukkunud lähedased ja kes tundsid vihkamist. 14. juunil 1941 veeti välja 390 imikut, tagasi jõudis neist neli," selgitas sõjaveteran ajakirjale.
„Me ju teame... me leidsime purustatud nägudega surnukspiinatuid. Mu ema käis neid keskvanglas tuvastamas - see oli jube. Alla aasta me kaotasime 35 000 inimest. Kui poleks midagi teinud, siis terror kordunuks ju. Ent, see kordus ikkagi. Aastatel 1945 kuni 1950 vahistati 110 000 inimest," ei hoidnud Lācis emotsioone tagasi.
Lätlastest moodustati Teise maailmasõjas sakslaste poolt 15. ja 19. Läti relvagrenaderide diviisid.
